Gripiviiruse leviv ravimiresistentsus
võib olla hoopis loomuliku evolutsiooni tagajärg.
Gripiviiruse resistentsus võimsale antiviraalsete ravimite grupile - adamantaanidele - on viimaste aastate jooksul suurenenud üle maailma kuni 90 protsenti. Kui algselt arvati, et see on tingitud ravimite kasutamisest tingitud ravimitele mittetundlike viirustüvede leviku suurenemisest, siis uue uuringu tulemused viitavad võimalusele, et suurenev resistentsus on tingitud viiruste endi evolutsioonilistest muutustest, vahendas Eesti biokeskus ajakirja Nature.
Tavaliselt toimivad antiviraalsed ravimid äärmiselt efektiivselt kasutamise esimestel aastatel, kuna ravimile tundlikud viirusetüved - mida on reeglina valdav enamus - hävitatakse. Aja jooksul ravimi efektiivsus väheneb seoses ravimile tundlike viirusetüvede hävitamisega ja tundetute viirusetüvede leviku kasvuga. Ent see pole see, mis juhtus adamantaanidega.
Kui USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse teadlased uurisid adamantaaniresistentsust kaks aastat tagasi, ootasid nad tulemusena kõrgemat resistentsuse taset piirkondades, kus ravimit on intensiivselt kasutatud, eelkõige USAs, ning madalamat ravimit vähem kasutatud piirkondades, nagu Uus-Meremaa ja Jaapan. Üllatuslikult leidsid nad ühtlase resistentsuse taseme igal pool.
Analüüsides suurt hulka viirustüvede genoome leidsid teadlased, et kõigi resistentsuse juhtude taga oli üks kindlat tüüpi mutatsioon. Adamantaani kasutamisest tingitud resistentsuse puhul oleks USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi epidemioloogi Lone Simonseni sõnul ilmnenud paljud erinevad mutatsioonid. Seega usuvad teadlased, et antud juhul võib olla tegemist viiruse enda loomuliku muutumise käigus omandatud resistentsusega.
Uuringu tulemused näitavad, et ravimite hoolikas valik ei aita alati ära hoida ravimiresistentsust, samuti tuletavad need meelde viiruste väga head looduslikku kohanemisvõimet.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.