2004. aastal Euroopa Liiduga ühinemine on
soodustanud majanduskasvu, struktuurifondide toetused on lisanud vaid hoogu
ehitusbuumile Balti riikide pealinnades, kirjutas The Financial Times.
Samal ajal on migratsioon läände tõuganud ülespoole palgad ja väljaspool riiki teenitud raha on lisanud hoogu kinnisvarainflatsioonile.
Läti rahandusministeeriumi esindaja Irena Krumane sõnul ei ole lätlastel olnud kümnendeid selliseid võimalusi. "Noori inimesi mõjutab agressiivne meedia ja nad tahavad kõike nüüd ja kohe," lisas ta.
Majanduskasvu kiirus, eriti Lätis, on teinud murelikuks mitmed rahvusvahelised reitinguagentuurid. Standard Poor's alandas eelmisel nädala Eesti reitingu väljavaate negatiivseks, mais sai negatiivse reitingu väljavaate Leedu ja ka Lätil ei lähe paremini.
Kasvu mootoriks on olnud sisenõudluse kasv, sest palgad tõusevad ja laenamine kasvab. Selle tagajärjel kasvab inflatsioon ja kinnisvarahinnad.
20% palgatõus on tuntavalt kiirem kui produktiivsuse kasv. See vaikselt uuristab ettevõtete konkurentsivõimet, samal ajal kasvab import kiiremini kui eksport.
Majanduskriis saabub siis, kui Balti riikide tarbijad muudavad äkki oma harjumusi, sest lootused jätkuvaks majanduskasvuks purunevad. See võib viia kinnisavarakrahhini ja majanduskasvu pidurdumiseni.
Selline raske maandumine võib Balti riike oodata teel, mille nad valisid Lääne-Euroopale järelejõudmiseks. Isegi rikkaima Balti riigi, Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) inimese kohta on vaid kaks kolmandikku ELi keskmisest.
Seotud lood
Hansabank Markets ütleb oma vastavaldatud
Balti riikide majandusprognoosis, et Eestis ja Lätis on alanud majanduse pehme
maandumine ja Leedu jätkab sel aastal veel tugevneva majanduskasvuga.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.