Nädala komm: rohelised käed on teie tänavas

Needsamad hoiatused on kordunud juba pikka aega nagu lapsepõlve anekdoodis, kus rohelised käed jõudsid tänav-tänavalt ikka lähemale ja lõpuks kallale kargasid.

Eestile sarnaste, kuid veelgi teravamate probleemidega Läti on oma ehmatuse juba kätte saanud. Veebruaris puhkes seal tõeline paanika, et latt devalveeritakse. Seda samuti reitinguväljavaate langetamise peale, millele andis lisahoogu välisprofessori otsekohene mõlgutus ajalehes. Fitch kinnitab oma värskes ülevaates, et Eesti krooni devalveerimine on äärmiselt ebatõenäoline. Hiljuti väitis mulle aga üks Frankfurdi keskpankur, et ei näe muud võimalust, kuidas Eesti sellise majanduskasvu tempo ja ELi elatustasemele järelevõtmise perioodil inflatsiooni muidu kontrolli alla saaks. Valuutakomitee süsteemiga pole Eestil oma rahapoliitikat ning vajalikud abinõud inflatsiooni ohjamiseks oleksid valijate seas ebapopulaarsed.

Läti valitsus otsustas aga just seda ebapopulaarset teed minna ning agentuurist Fitch tuli neil päevil juba leebem noot, et asjad paranevad. Märtsis võttis Läti valitsus vastu nn inflatsiooni ohjamise kava, millest rida meetmeid on tänaseks üle kivide ja kändude ka ellu viidud. Üle kivide ja kändude, sest osa meetmeid on poliitiline surve lahjendanud - nii kehtib soetatud kinnisvara kiire edasimüügi korral uus maks ainult uutele tehingutele ning tõsteti laenusumma piirmäära, mille puhul tuleb tõestada legaalse sissetuleku olemasolu. Ent lubatud tulumaksukärped lükati kalevi alla, mõned suured investeerimisprojektid külmutati ning riigieelarve tahetakse vähemalt tasakaalu, kui mitte ülejääki saada. SEB Unibanka peaökonomisti Andris Vilksi sõnul on tulemusi juba näha - laenukasv on aeglustunud ja järelturul kinnisvara hinnad esmakordselt langemas. Meetmed on Vilksi sõnul muidugi tagasihoidlikud ja hilinenud, kuid valitsuse konkreetne tegevuskava ja poliitikute seas adutud kriisitunne positiivne, mida hindavad ka reitinguagentuurid.

Ülekuumenemisohus on ka Eesti naabrid Soome ja Rootsi. Soomes otsustas valitsus aga valimistel välja lubatud maksukärped edasi lükata, et need käiku lasta siis, kui majandus tõesti turgutust vajab. Praegu on kasv niigi hea. Rootsis on valitsus püsinud küll maksude langetamise kursil, kuid selle, mis valitsus maksukärbetena annab ja ametiühing palgalisaks kaupleb, on Rootsi keskpank intressitõstmistega tagasi võtnud. Eestit hoiatavad reitinguagentuurid, et maksude alandamise ja eelarvepoliitikas järgi andmisega valitsus pigem suurendab probleemi, kui aitab seda kontrollida. Et intresse tõsta ei saa, peaks 8-9% majanduskasvu juures eelarveülejääki plaanima vähemalt 4% tasemel SKPst, arvavad Euroopa Komisjonis töötavad ökonomistid. Eelarvepoliitika on valuutakomitee süsteemis valitsuse üks väheseid tõhusaid hoobasid majanduse mõjutamiseks.

4-5protsendiline inflatsioon - Eestis juunis pea kuue aasta kõrgeim 5,8% - on liiga kiire, kahjulik ega kajasta kindlasti ainuüksi järelevõtmist Euroopa Liidu arenenud riikidele. See on märk majanduses süvenevast tasakaalutusest, kus nõudlus ületab pakkumise. Tõusutrendis on nii inflatsioon kui jooksevkonto defitsiit. Nii hindavad Eesti ametlikult lukku löömata eesmärki ühineda eurotsooniga aastal 2011 reitinguagentuurid juba vähe tõenäoliseks. Euroga liitumise väljavaade on aga üks tegur, mis usaldust Eesti majanduse vastu hoiab. Nii tasuks euroga ühinemise nimel pingutada. Majandusprobleemide lahendamine poleks seal küll hõlpsam, kuid üks luupainaja oleks vähem - spekulatsioonid krooni kursi muutmisest ja mis see kõik võiks kaasa tuua laenukoorma all Eesti majapidamistele ja firmadele. Roheliste käte lugu jääks õudse lõputa.