Fitch kinnitas Eesti reitingu tasemel A

"Eesti krediidireitingud tuginevad tugevale majanduskasvule, kiirele reaalsele konvergentsile Lääne-Euroopaga ning riigivõla ELi madalaimale tasemele (vaid 4% SKPst)," ütles Ed Parker, Euroopa riigireitingute üksuse juht. "Siiski ilmneb Eestis ülekuumenemise märke ning eurole ülemineku edasilükkumine suurendab veelgi riske, mis tulenevad kiirest laenukasvust, kõrgest välisvõlast ja suurest vajadusest rahastamise järele."

2006. ja sellele eelneva nelja aasta keskmine SKP reaalkasv, mida toetasid tugev eratarbimine ja põhivarainvesteeringud, oli 9%. Siiski seisab Eesti silmitsi kasvava inflatsiooni (4,8% mais 2007), muutuvate tööturutingimuste, kiire laenukasvu (nii 2005. kui ka 2006. aastal kasvas pankade poolt erasektorile väljastatud laenude maht üle 60%) ja ulatusliku jooksevkonto puudujäägiga (2006. aastal 15,7%), samas kui riigi (suures osas erasektori) välisvõlg on tõusnud 98%ni SKPst, mis on oluliselt kõrgem A-reitinguga riikide mediaanist (56%). Lisaks on Eesti likviidsussuhtarv (2007. aastal 74%) A-reitinguga riikide hulgas üks madalaimaid, ületades vaid Islandi ja Bahreini tulemuse. Fitchi arvates tekib Eestil hinnastabiilsuse halvenemise tõttu raskusi ajakava järgimisega, mille kohaselt võetakse euro kasutuse hiljemalt 2012. aastal. 2007. aasta veebruaris Lätis toimunud turukõikumised koos kuulujuttudega lati võimalikust devalveerimisest tuletasid meelde, et ka Eesti haavatavus suureneb. Kuigi Fitch usub, et kasvanud on oht kas majanduskasvu järsuks pidurdumiseks või siis pikaks aeglase majanduskasvu perioodiks (nagu toimus Portugalis pärast 2000. aastat) seoses rahvusvahelise konkurentsivõime nõrgenemisega, on krooni devalveerimine agentuuri arvates äärmiselt ebatõenäoline. 1992. aastast kehtinud valuutakomitee süsteemi näeb ette, et baasraha hulk majanduses peab olema täielikult tagatud välisvaluutareservidega. Järjepidev eelarvedistsipliin koos vähesügavate finantsturgudega tähendab, et müügikõlblike kroonides noteeritud varade maht ning katteta kaubeldavate likviidsete investeeringute hulk on väike.

Fitchi sõnul leevendavad mitmed olulised mõjurid Eestile avalduvaid negatiivseid surveid, mida põhjustab välise tasakaalustamatuse suurenemine. Avaliku sektori netovälisvarad moodustavad 22% SKPst, riigi rahandus on olnud järjepidevalt tugev (2006. aastal moodustas eelarveülejääk 3,8% SKPst), pangasektor on kõrge kvaliteediga ja pea täielikult välisomanduses ning jooksevkonto puudujääki põhjustab kapitali suur sissevool välispankadest nende Eestis asuvatesse tütarettevõtetesse, mitte konkurentsivõime puudumine. Peale selle peaks Eesti toote- ja tööturu paindlikkus võimaldama järkjärgulist kohandumist jätkusuutlikumale kasvule.

Fitchi peamist arvamust, et Eestis toimub pehme maandumine ja üleminek jätkusuutlikumale kasvule toetab agentuuri veendumus, et Rootsi pangad Swedbank AB (A+/stabiilne) ja Skandinaviska Enskilda Banken (SEB, A+/positiivne), mis kokku omavad 77% Eesti pangasektori varadest, vähendavad 2007. aastal suurt laenupakkumist. Fitch usub, et aeglasem laenukasv ohjeldab sisenõudlust ja majanduskasvu, leevendades inflatsioonisurveid ning vähendades lõpuks ka jooksevkonto puudujääki. Kui aga laenukasv ei aeglustu ja ei võeta otsustavaid poliitilisi meetmeid ülekuumenemise vastu, mõjuks see Eesti reitingutele negatiivselt.