Mõned Läti ettevõtjad on käivitanud 10
miljardi dollari (113 mld krooni) suuruse projekti, et kaevata kanal, mis
ühendaks Daugava ja Dnepri jõe, kirjutas Dienas Bizness.
Kanal ühendaks Balti mere Musta merega, teatas Jaunais zida cels (uue siiditee) esindaja Haralds Ermalis.
Ermalisi sõnul on projektist huvitatud maailmakuulsad pangad, ka on lootust saada raha Euroopa Liidust, vahendas BBN.
Samal ajal on paljud poliitikud, keskkonnakaitsjad ja mõned ettevõtjad projekti suhtes skeptilised, nimetades seda tsirkuseks.
Esialgsete hinnangute kohaselt võiks Riia- Hersoni kanali kaudu vedada iga aasta 140 miljonit tonni kaupa, mis on kaks korda suurem kui Läti sadamaid läbiv aastane kaubamaht. Trass läbiks Lätit, Valgevenet ja Ukrainat ning oleks 2100 km pikk.
Kauba laevaga vedamine on 60 korda odavam, kui autotransport ja 2-5 korda soodsam kui raudtee transport.
Ermalisi sõnul peab nii suure projekti heaks kiitma rahvas ja vastav referendum on korraldamisel. "Valitused ja parlamendid vahetuvad, kuid kui projekt leiab heakskiidu rahvahääletusel, siis on see hea garantii," lisas ta. Nimelt nõuavad pangad, kes projekti rahastavad tagatisi selle ellu viimise kohta, kuna ehitus kestaks 10 aastat. Sarnane hääletus korraldataks ka Valgevenes ja Ukrainas.
Lätis investeeritaks ka kolme hüdroelektrijaama Krustpilsis, Jekabpilsis ja Daugavpilsis, et muuta jõgi parvetatavaks. Koos elektrijaamadega ehitakse lüüsid ja 15 kaid, ka mitmed sillad tuleb ümber ehitada.
Kogu projekti majandamiseks luuakse kolm ettevõtet. Üks hakkab vastutama kanali hooldamise ja seal opereerimise eest. Teine haldav 1000 alusest koosnevat laevastikku, kolmas haldaks hüdroelektrijaamu.
Kanalit sel marsruudil taheti ehitada juba enne Esimest maailmasõda ja 1960. aastatel.
Seotud lood
Dienaz Bizness avaldas täna, et viimase
kümne kuuga saabus Lätti üle 4 000 võõrtöölise. Seda näitab Läti kodakondsus- ja
migratsiooniameti statistika.
Kasahstani president Nursultan Nazarbaev
tegi ettepaneku ehitada uus kanal, mis ühendaks Kaspia ja Musta merd, vahendas
TOL.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.