Dienaz Bizness avaldas täna, et viimase
kümne kuuga saabus Lätti üle 4 000 võõrtöölise. Seda näitab Läti kodakondsus- ja
migratsiooniameti statistika.
Ehitusettevõtete hinnangul on võõrtööjõud neile praegu kasulikum kui oma kapriissed oskustöölised.
„Meie töötajad hakkasid oma tingimusi dikteerima, seepärast osutus sissesõitnud tööliste kasutamine ühel hetkel tulusamaks. Lisaks sellele stimuleeris võõrtööliste kasutamine ka lätlasi, kes nähes, et neile tekkis alternatiiv, lõpetasid oma tingimuste dikteerimise ning asusid kiiremini ja kvaliteetsemalt tööle," rääkisid ehitusasjatundjad ajakirjanikule.
Läti tööandjate keskliit märkis, et senine Läti valitsuse poliitika ja võimetus võõrtöölisi vastu võtta pidurdab nende sissevoolu.
Lätist on välja rännanud umbes 90 000 inimest, kelle asemele on ametlikel andmetel tulnud 2 000 võõrtöölist, rääkis Läti tööandjate keskliidu direktor Elina Egle, märkides, et tegelikult ulatub võõrtööliste arv 4 000 inimeseni.
„On iseenesestki selge, et Läti ei suuda rahuldada nõudlust tööjõu järele,“ kommenteeris Egle. Seejuures pole oodata võõrtööliste arvu hüppelist kasvu, sest migratsiooni- ja integratsioonipoliitika on välja töötamata.
Seotud lood
Lätlaste uhkus saab tugeva taganttõuke,
sest kohaliku telekomiettevõtte erastab firma enda juhtkond ehk rahvuslik
kapital.
Mõned Läti ettevõtjad on käivitanud 10
miljardi dollari (113 mld krooni) suuruse projekti, et kaevata kanal, mis
ühendaks Daugava ja Dnepri jõe, kirjutas Dienas Bizness.
Statistikaameti teatel vähenes töötuse määr
ka kolmandas kvartalis ning kõige raskem on vaba tööjõudu leida
Põhja-Eestis.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.