Statistikaameti analüütik Piia-Piret Eomois
märgib, et vaesus on sotsiaalne reaalsus, mis puudutab märkimisväärset osa
Euroopa rahvastikust.
"Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest elab suhtelises vaesuses 16%. Eestis elab suhtelises vaesuses 18% rahvastikust - 241 800 inimest peab tulema toime vähemaga kui 27 981 krooni aastas," kirjutas analüütik Eesti Päevalehes.
Eomois tõi välja, et piir, millest madalama sissetulekuga inimesed elavad vaesuses, on riigiti erinev: "Kui Eestis on suhtelises vaesuses inimesed, kelle aastasissetulek jääb alla 28 000 krooni, siis Luksemburgis on piiriks ligi 280 000 krooni. Samuti Iirimaal, kus vaeste osakaal on Eesti näitajast kõrgem, on suhtelise vaesuse piir meie vaesuspiirist üle kuue korra kõrgem."
See näitabki vaesuse suhtelisust - iga regiooni vaeseid mõõdetakse selle regiooni majandusarengu taustal, nentis analüütik.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip kritiseeris
statistikaameti väidet, nagu valitseks seaduspärasus, et mida suuremad on
riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust,
vahendas ETV 24.
Sotsiaaldemokraat ja Euroopa Parlamendi
liige Katrin Saks kirjutab Eesti Päevalehes, et meie peaminister Andrus Ansip
eitab statistikaameti andmeid, mille kohaselt toimub Eestis ulatuslik
kihistumine vaesteks ja rikasteks.
Soomest saadetetakse iga kuu mitmeid tonne
vananevat toitu Eesti vaestele. Osad kauplused annetavad Tamperes müügiks
kõlbmatu toidu heategevusorganisatsioonidele.
Ajal, mil Eesti majandus kosub ja
sissetulekud kasvavad, leiab üha enam noori ja vanu tee second hand poodidesse
ehk rahvakeeli kaltsukatesse, kust saab riideid mitu korda odavamalt kui
tavakaubandusest.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.