Maakera hirmutav tulevik

2007

Enamus maakera rahvastikust elab juba kevadest alates linnades. Maakera rahvastiku arv ületas tänavu 6,6 miljardi piiri.

2008

Naftatootmine saavutab oma kõrgtaseme millalgi 2008. ja 2018. aasta vahel, arvutas Rootsi füüsik Frederik Robelius. Ameerika geofüüsik Marion King Hubberti tööd jätkanud teadlased väidavad, et naftatootmise tippu pole oodata mitte enne 2020. aastat.

Kui tipp on käes, toob nafta tootmine langus kogu maailmas kaasa majanduslanguse, toidupuuduse ning puhkevad rahvusvahelised konfliktid naftavarude üle kontrolli saavutamiseks.

2020

Euroopas sagenevad üleujutused, samas väheneb teistes maakera piirkondades vähem sadava vihma tõttu kasutatava põllumaa pind poole võrra. Maakera rahvaarv ületab 7,6 miljardi piiri.

2030

Vaesemates riikides suureneb haiguste esinemissagedus, mille üheks sümptomiks on kõhulahtisus.

Kuni kuuendik koralliriffidest on tõenäoliselt keskkonnasaaste ning soojenenud kliima tõttu hävinud. Aasia rannikuvetes hävineb kolmandik korallirahudest.

Maakera rahvastiku arv ületab 8,3 miljardi piiri.

Soojenenud kliima tulemusel kaob Aafrika kõrgematelt mägedelt igilumi.

Arengumaade linnarahvastik kasvab enam kui kahekordseks, seal elab linnades umbes 4 miljardit inimest. Arenenud riikides kasvab linlaste osakaal viiendiku.

2040

Põhja-Jäämeri muutub suviti täiesti jäävabaks ning ka talvel jäätub vähem. Samas on teadlasi, kes väidavad, et püsiv jääkate on alles kuni 2060. või 2105. aastani.

2050

Alpides kaovad väiksemad liustikud sootuks ning suuremate liustike maht väheneb 30 - 70 protsenti. Austria teadlane Roland Psenner Innsbrucki ülikoolist peab seda ennustust konservatiivseks ning väidab, et lumised tipud on Alpidest kadunud 2037. aastaks.

Austraalias sureb kuumuse tõttu aastas 3200 - 5200 inimest rohkem. Enim satuvad löögi alla üle 65-aastased. New Yorgis lisandub aastas 500 - 1000 kuumasurma. Suurbritannias juhtub vastupidine - külmasurmad saavutavad ülekaalu.

Maakeral elab 9,4 miljardit inimest.

Ida- ja Kagu-Aasias tõuseb saagikus viiendiku, seevastu Kesk- ja Lõuna-Aasias langevad saagid kuni kolmandiku. Samasugused muutusi saagikuses täheldatakse ka teistel kontinentidel.

Veerandit maakera taimeliikidest ning selgroogsetest ähvardab väljasuremine.

2070

Lumised mäetipud on täielikult kadunud ning kuivus ähvardab aina suuremaid maakera piirkondi, hüdroelektrijaamades väheneb elektri tootmine. Kõige enam puudutab see Euroopat, kus arvestatakse, et hüdroenergia võimalustest kaob kuus protsenti. Vahemeremaades vähenevad hüdroenergia tootmise võimalused poole võrra.

Soojem ning kuivem kliima toob kaasa sagedasemad ja pikemad põuad, millega käivad kaasas metsatulekahjud ning kuumalained. Eriti puudutab see Vahemeremaid.

2080

Kui paljusid piirkondi kiusab kuivus, siis teistes uputab. Teadlaste sõnul ähvardab viiendikku jõgede ääres elavatest maalastest üleujutusoht. Kuni sada miljonit inimest võivad mererannikuil sattuda uputuste ohvriks. Enim ohus on tihedalt asustatud madalamad alad ning piirkonnad, mida juba praegu ohustavad troopilised tormid.

Rannikupiirkondades elab 5 miljardit inimest, 1990. aastal elas rannikuil 1,2 miljardit.

1,1 kuni 3,2 miljardit inimest peavad hakkama saama veepuudusega ning kuni 600 miljonit ootab nälg.

New Yorgis on mereveetase võrreldes tänasega tõusnud umbes meetri, mitmed linnaosad on vee all.

2085

Kliima soojenemise tõttu ohustab troopiline dengue palavik 3,5 miljardit inimest.

2100

Kliima soojenemine sunnib mitmeid ökosüsteeme hakkama otsima võimalusi kliimamuutusega kohanemiseks.

Atmosfääris on süsinikdioksiidi sisaldus jõudnud viimase 650 000 aasta kõrgeimale tasemele.

Igikeltsa sulamise tagajärjel satub atmosfääri rohkem süsinikdioksiidi, kui maakeral kasvavad taimed suudavad siduda.

20 - 30 protsenti praegu maakeral elavatest liikidest võib olla hävinud, kui maakera keskmine temperatuur on kasvanud 2 - 3 kraadi võrra.

2200

Päev Maal on 0,12 millisekundit lühem, sest tõusnud ookeanivee mass koguneb pigem poolustele, kiirendades maakera pöörlemist, ennustab üks mudel.