Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke
ütles täna aripaev.ee-le, et aasta tagasi pangas tehtud prognoosid võivad täide
minna kiiremini, kui esialgu usuti.
Kuigi Hanspank ei ole veel oma esimese poolaasta tulemusi teatanud ja seega ei ole veel teada ka panga laenu- ja liisingportfelli kasvu suurus, on siiski selge, et ka Hansapanga laenumahud ei ole enam kasvanud sama kiiresti kui varem.
"Ma ei saa paraku numbritest rääkida, aga meie käes on pool turust ja kui ülejäänud turul on tõusud väiksemad, siis järelikult on kasv pidurdunud ka meil," ütles Raasuke.
Laenukasvu tulevikuväljavaadetest rääkides ütles Raasuke, et pank on muutunud oma varasematest prognoosidest konservatiivsemaks. "Arvestasime eelmisel aastal, et laenu- ja liisingportfelli kasv võiks viie aasta jooksul keskmiselt jääda 15-20% piirimaile. Nüüd aga on näha, et raugemine tuleb tuntavam, kui mõnd aega tagasi arvasime," rääkis ta.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhi Agnes Maki sõnul on Eestis praegu siiski veel päris palju peresid, kes võiksid eluasemelaenu võtta. Hansapanga hinnangul võiks selline laen kokku olla umbes 50 protsendil peredest. Praegusel hetkel on see umbes 25-28 protsendil.
"Kindlasti ei tähenda see, et praegu kõik aastal 2007 laenu võtma tormaksid. Usume, et pärast praegust stabiilsuse perioodi jätkub taas kasv," ütles Makk, lisades, et viimati mainitud arenguid võib oodata lähema 5-10 aasta jooksul.
Täna avaldas Eesti Pank kogu Eesti pangandusturu laenu- ja liisingportfellide kogumahu esimese poolaasta seisuga. Portfelli suurus oli 232 miljardit krooni, kasvades möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 42%.
SEB Eesti Ühispanga andmetel oli nende portfell kasvanud 33,6%, Nordea pangal aga 52%.
Seotud lood
Eesti pangandussektori laenu- ja
liisingportfelli kasvu pidurdumine annab endast Hansapanga juhatuse esimehe
Erkki Raasukese hinnangul tunda ka kinnisvarasektoris.
Eesti Panga finantssektori poliitika
allosakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul on Eesti laenuturu dünaamika aasta
esimesel poolel muutunud. Kõige selgemalt näitab seda uute laenude mahu
vähenemine.
Nii SEB Eesti Ühispank kui ka Nordea Pank
jätkasid eraisikutele laenamist täistuuridel, kuigi pangajuhid on korduvalt
rääkinud laenutingimuste karmistamisest.
Eesti suuremate pankade välja antud
eluasemelaenudest on n-ö halbu vähem kui pool protsenti ning pangad ei oota
selle näitaja hüppelist suurenemist.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele