Lukas: kõrgharidussektor saab ligi 440 miljonit lisakrooni

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti kõrgharidusstrateegia rakendusplaani aastateks 2007-2009. Lukase sõnul on uues eelarvekavas oluline kõrghariduse rahastamise kasv – 2008. aasta eelarvekavas on kõrgharidussektori kulude kasv 438 miljonit krooni, millest üliõpilaskoha baasmaksumuse tõusuks on ette nähtud 395,9 miljonit krooni.

Rakendusplaan töötati välja koostöös ekspertide ja sotsiaalsete partneritega. Dokumendis lähtutakse möödunud aasta 8. novembril Riigikogus vastu võetud kõrgharidusstrateegias sõnastatud tegevussuundadest. Strateegia põhieesmärgiks on Eesti kõrghariduse suurema rahvusvahelise konkurentsivõime tagamine, selleks nähakse ette tegutsevatele kõrgkoolidele senisest karmimad kvaliteedikriteeriumid, sealhulgas muudetakse diplomite riikliku tunnustamise põhimõtteid. Uue korra rakendumisel muutub olukord kõrgharidussüsteemis selgemaks ning ei teki enam olukordi, kus üliõpilastel, kes on õpperaha maksnud, pole võimalik vastava diplomi alusel edasi õppida või töötada kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel, sest kõrgkoolilt võetakse vastava õppe korraldamise luba ära.

Lähiaastatel soovib Haridus- ja Teadusministeerium jõuda olukorrani, kus Eesti kõrgharidusturule ei jää ebakvaliteetseid asutusi, kel pole õigust välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid. Õppekavade akrediteerimine, mis siiani oli diplomite riikliku tunnustuse aluseks, muutub õppeprotsessi välishindamise osaks sarnaselt teiste Euroopa riikidega. Kõik juba väljastatud koolitusload kehtivad ministeeriumis väljastamisel märgitud tähtaja lõpuni.

Kõrgharidusstrateegia näeb ette ka põhimõttelised muudatused kõrgkoolide finantseerimises. Plaanide kohaselt soovitakse senistelt iga-aastastelt riikliku koolitustellimuse lepingutelt üle minna 3-aastastele tulemuslepingutele, mille raames räägitakse kõrgkooli ja ministeeriumi vahel täpsemalt läbi kõrgkooli arengu- ja tegevussuunad.

"Senini pole kõrgkoolidel olnud kohustust oma arengusuundi ministeeriumiga sisulises plaanis kooskõlastada," ütles Lukas. "See on viinud olukorrani, kus kõik kõrgkoolid eraldi võttes teevad endale nii optimistlikke arengustsenaariume, mis arvestades üliõpilaste arvu vähenemisega tulevikus niikuinii ei täitu. See meenutab võidujooksu kuristiku serval ja lõppkokkuvõttes läheb ühiskonnale ülemäära kalliks maksma," möönis ta.