Täna otsustab Eesti Raudtee, mitu ettevõtte
2300 töötajast seoses transiitvedude vähenemisega Venemaalt töö kaotab.
Kui veel juunis loodeti, et juulis hakkab ehk taas rohkem Venemaa kaupu läbi Eesti liikuma, on tegelikkus praegutäpselt vastupidine, kirjutas Äripäev. Veod aina vähenevad ja naftarongide kulgemine läbi Eesti on sama tihe kui liiklus Siinai kõrbes. Kaubavedu on pärast aprillikuiseid sündmusi kolmandiku võrra kahanenud ja nii ei ole Eesti Raudteel inimestele enam tööd anda. Kui paljusid Eesti Raudtee 2300 töötajast koondamisotsus puudutab, ei soovinud Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann reedel öelda, lubades teemat kommenteerida selle nädala alguses, kui koondamisotsus on tehtud.
"Me peame olema realistid ja tegema otsuseid, mis jätavad Eesti Raudtee majanduslikult toimetulevaks ühinguks," ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase, lisades, et firma ei saa enam kahjumit kanda ja oodata, kas vedude maht kunagi taastub või mitte.
Pakterminali jaoks on Vene kaubavood peatunud
Kui Eesti Raudtee läheb inimeste koondamise peale välja, siis naftaterminalid veel seda ei plaani.
"Kaubavood Vene raudtee kaudu Eestisse on praeguseks hetkeks Pakterminali jaoks põhimõtteliselt peatunud, mis on avaldanud meile vägagi negatiivset mõju," nentis Pakterminali juhatuse esimees Anne Bruggink. Ta leiab, et riik peaks astuma samme, et tagada terve ärikliima ning võimalus transiidiettevõtetel normaalselt tegutseda.
Enamik Pakterminali naaberterminale seisab vastamisi sama probleemiga.
ASi Alexela Terminal nõukogu esimehe Juhan Kolgi sõnul tema idarindelt positiivseid muutusi niipea ei looda.
"Kogu see protsess on globaalpoliitiline ja teiselt poolt ka emotsionaalne," selgitas Kolk. "On ju teada, et selline suurriik nagu Venemaa käitub oma huvisfäärides väga jõhkralt."
Paldiskisse ei veeta Venemaalt juba mõnda aega kaupu ning Alexela Terminal hoiab end vee peal meritsi kaupa vedades. "Veod toimuvad ainult nendesse Eesti terminalidesse, mis kuuluvad Vene ettevõtjatele," viitas Kolk.
Venemaa blokaad ei puuduta mitte ainult Eesti ärimehi. Ka Venemaa enda ärimehed kannatavad. Nii teatas Severstaltrans Grupp eelmisel nädalal, et müüb oma osaluse Estonian Oil Service'is ära. Põhjus võib olla Eesti ja Venemaa pingestunud poliitilistes suhetes.
Spacecom kaotas poole kaubaveomahtudest
Mais kaalus Severstaltrans Gruppi kuuluva Spacecomi juht Oleg Ossinovski äri Eestist väljaviimist. Täna on Ossinovski ärakolimise plaani siiski maha matnud - hoolimata asjaolust, et Spacecomi transiidimahud on kahanenud poole võrra ning aasta alguse kahjud ületasid juba miljoni dollari piiri.
"Võlusõna on lobby. Inimestega tuleb rääkida," seletas Ossinovski, lisades, et paigal istumine ja halva olukorra üle kurtmine ei aita, sest iseenesest midagi sülle ei kuku.
Äriringkondade tagatubades aga räägitakse, et Venemaa on lubanud oma Eestis tegutsevatele ärimeestele tekkinud kahjud kompenseerida ning pronkssõdurist on praeguseks saanud vaid formaalne ajend.
Hoogustunud transiidiblokaadi tegelik põhjus asuvat hoopis Läänemere põhjas, Eesti majandusvööndis ja territoriaalvetes - nimelt Nord Streami gaasijuhe - ning Venemaa eesmärk on transiidiärimeeste kaudu survestada Eesti valitsust sellele rohelist tuld andma.
Vare: ehk oktoobris läheb kergemaks
Transiidiekspert Raivo Vare on Venemaa transiidi taastumise suhtes skeptiline ning prognoosib mõningat kaubavoogude elavnemist kõige varem oktoobris.
Vare hinnangul võib sügisel kivisöe ja naftatoodete vedudes toimuda positiivne pööre, kui Venemaa leitud alternatiivsed väljaveokanalid, nagu näiteks jõgedel pargastega kaubavedu, lõpeb. Murranguliseks võib Vare hinnangul saada hetk, kui tehastest väljuvat kaupa kuhjub Vene sadamatesse ja teistesse alternatiivsetesse veokanalitesse nii palju, et need sealt enam läbi ei mahu. See paneb Venemaa sundseisu. "Tootmist ei saa seetõttu seisma ju panna, muidu tekib kütusekriis Vene siseturul," märkis Vare.
Seni jääb Venemaa aga oma jäiga poosi juurde ning ärimehed, kes on oma transiidipartneriks valinud Eesti, peavad oma toodangut vedama hirmsa ülekuluga teisi teid pidi.
"Eks kõik ootavad ja vaatavad, mis nüüd edasi saab - kas Venemaal läheb aasta lõpuks tuhin üle või leiab ta endale uued vaenlased," arvas Vare.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Aasta esimesel poolel veeti mööda Eesti
Raudtee infrastruktuuri kokku 22,29 miljonit tonni veoseid, mis oli 0,7% rohkem
kui eelneval aastal.
Eesti Raudtee ei kinnita eile Eesti
Raudteelaste Ametiühingu pressikonverentsil välja öeldud väidet nagu tabaks
ettevõttes töötavaid inimesi kahe kuu pärast majandusraskused ja massiline
koondamislaine.
Soome esitab rahvusvahelisele
merendusorganisatsioonile tuleva aasta sügisel ettepaneku kehtestada Soome lahes
naftatankeritele kohustuslikud laevateed.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.