Eesti Raudtee ei kinnita eile Eesti
Raudteelaste Ametiühingu pressikonverentsil välja öeldud väidet nagu tabaks
ettevõttes töötavaid inimesi kahe kuu pärast majandusraskused ja massiline
koondamislaine.
Eesti Raudtee on võtnud tarvitusele vajalikud kokkuhoiumeetmed, et praeguse kaubaveo mahu juures edaspidi majanduslikult hakkama saada. Eesti Raudteel on alust arvata, et mais järsult langenud kaubaveomahud hakkavad suve teises pooles ja sügisel taas tõusma. Seega on täna mõttetu spekuleerida kaubaveo võimalikust edasisest vähenemisest ning sellega seotud täiendavast kulude kokkuhoiust.
Praeguste mahtude juures ei ole põhjust rääkida Eesti Raudteel massilistest koondamistest. Mais aset leidnud töömahtude vähenemine, mis stabiliseerus ca 20 rongi juures ööpäevas, võib mõjutada sellel aastal otseselt kuni sadat töökohta, milledest paljud on tegelikkuses täitmata ja teised töötajad tegid varem selle töö ületunde tehes ära.
Seni ühtegi konkreetset otsust mõne töökoha koondamise kohta seosest kaubamahtude hiljutise vähenemisega pole tehtud ning seetõttu ei saa nimetada numbrit mitut inimest võib tööst ilma jääda. Võimalikud koondamised tõusevad päevakorda juhul, kui eeldatav paranemine kaubaveomahtudes jääb toimumata.
Eesti Raudteel töötas 1. aprilli seisuga 2370 töötajat, 23. juuni seisuga töötab ettevõttes 2371 inimest.
26.juuni seisuga on Eesti Raudtee ööpäevas vastu võtnud keskmiselt 20,6 rongi. Möödunud aasta samal perioodil saabus ööpäevas keskmiselt Eestisse 30,7 rongi. Enim on vähenenud rongide vastuvõtmine Narva suunalt. Täna on piiril oodata 18 rongi vastuvõtmist.
Seotud lood
Raudteelaste ametiühingu hinnangul ajab
valitsuse vähene initsiatiiv Eesti-suunaliste kaubavoogude taastamise osas
Venemaaga Eesti Raudtee pankrotti.
Raudteelaste ametiühing ei suuda lihtsalt
vaadata, kuidas valitsus ja tööandja nõutult pead vangutavad ja midagi ette ei
võta, nõudes mõlemalt konkreetseid vastuseid, milline tulevik on raudteel
Eestis.
Täna otsustab Eesti Raudtee, mitu ettevõtte
2300 töötajast seoses transiitvedude vähenemisega Venemaalt töö kaotab.
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav
Edelaraudtee teenis eelmisel aastal 234,2 miljoni krooni suuruse käibe juures
kaks miljonit krooni kasumit.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.