Jutt lõpudokumentide ostmise võimalikkusest
ning nähtamatu käe „abist” riigieksamite tulemuste parandamisel riivab tõsiselt
haridus- ja teadusministeeriumi ja riikliku eksami- ja
kvalifikatsioonikeskust.
"Kahjuks on artiklil palju ühist anonüümkirjaga, milles ei ole esitatud ühtegi konkreetset fakti, on vaid kuuldused ja teadmata allikatest kogutud ebamäärased andmed, mis kokkuvõttes kahjustavad alusetult Eesti haridussüsteemi mainet. Samuti tekib küsimus, kas ajakirjandusväljaanne on ikka sedavõrd kriitilise artikli avaldamise puhul kontrollinud info tõesust ja allikate usaldusväärsust," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm.
Võltsitud diplomite müük ning nende teadlik kasutamine on tõendatav ja kriminaalkorras karistatav. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt käivitatud Eesti Hariduse Infosüsteemis on õppurite register, mis on omakorda seotud lõpudokumentide registriga.
Kurmi sõnul ei ole kindlasti võimalik väljastada lõpudokumenti õppurile, keda registris ei ole: "Õppurite register on kehtiv nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses. Võltsitud lõpudokumendil puudub dokumenteeritud kate ja selle puudumine on infosüsteemide abil hõlpsasti tuvastatav."
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus väljastab lõpudokumentide planke üksnes seadustega ette nähtud korras, nende väljastamise arvu, kasutamise ning rikutud plankide tagastamise üle peetakse täpset arvestust ning aruandlust. Ebamäärased kuuldused nähtamatu käe võimalikust „abist” riigieksamitulemuste parandamisel lükkab eksamikeskus kindlalt ümber.
Seotud lood
Ühendkuningriik ekspordib aastas haridust
28 miljardi naelsterlingi (644 miljardi krooni) väärtuses ehk rohkem kui
finantsteenuseid.
Tartu ülikooli rektori Alar Karise sõnul
pole tema ülikoolist võimalik diplomit osta, vähemalt ei kujuta ta ette, kuidas
seda oleks võimalik teha.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on
igasugune ebakvaliteetne kõrgharidus amoraalne ning tema sõnul tuleb diplomite
müümine Eesti Vabariigis ära lõpetada.
Varasemalt oli nii, et ülikoolidiplomite
ostmisest oli kuulda vaid Venemaa ülikoolides, nüüd kuulsin sellest ka ise Tartu
Ülikoolis õppides.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.