Soome riigijuhid oleksid 1990 aastate
alguses saanud Karjala Venemaalt tagasi osta, kuid president Mauno Koivisto
hinnangul oli hind liiga krõbe.
1991. aasta sügisel rääkis Jeltsini nõunik Gennadi Burbulis, et Venemaa annab Teise maailmasõja lõpus vallutatud Kuriili saared Jaapanile tagasi. Soomes mõisteti kohe, et ka Karjalaga saaks kaubelda, vahendas postimees.ee Kainuun Sanomate uudist.
President Mauno Koivisto andis spetsialistidest moodustatud salajasele töörühmale ülesande hinnata ära Karjala piirkonna infrastruktuur ja arvutada kokku linnaehituseks vajalikud kulutused.
Töörühma hinnangul oleks nn Karjala tehingu hind olnud 64 miljardit marka, millele oleks pikemas perspektiivis lisandunud veel ligi 300 miljardit marka, Koivisto hinnangul aga oli hind liiga kallis.
Seotud lood
Puidutööstusettevõte Stora Enso väidab oma
reedeses pressiteates, et firma Vene-Karjalast hangitud puu pärineb seaduslikest
raietest. Soome Greenpeace aga heidab ettevõttele ette tõestusmaterjali
puudumist oma väidete toetuseks.
Soome teadlase sõnul oli Soome ettevaatlik
suhtumine Karjala võimalikku tagastamisesse 1991. aastal hästi põhjendatud.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.