Oma põneva loo leiab iga Saaremaa panga kohta

Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad oma profiililt Põhja-Eesti pankrannikust oluliselt. Piki Põhja-Saaremaad kulgevat pankrannikut kutsutakse siluri klindiks, see ulatub katkematult Gotlandi saareni. Kahjuks jäävad võimsaimad vaated merepõhja, ent ka kuival maal näeb majesteetlikke ja silmailu pakkuvaid paiku.

Laiemalt tuntakse vaid mõnda üksikut lõiku, nagu näiteks Panga ja Pulli pankasid. Lühemaid pangaribasid jagub Saaremaale küllaga, rannikut mööda sõites näeb arvukalt kõrgemaid ja madalamaid astanguid. Seetõttu planeeritakse rajada Saaremaale geopark, mis haaraks kõiki pankasid ja pangakesi.

Saaremaa pankasid peaks hakkama lugema Muhu ja mandri vahele jäävast Kesselaiu pangast samanimelisel saarel. Kümnekonna meetri kõrgune ning alla kilomeetri pikkune pankkallas paikneb Kesselaiu põhjaosas.

Kesselaiu pankranniku reljeefis aimab õige nurga alt vaadates inimese näo kujutist. Egiptuse sfinksi meenutavat moodustist kutsutakse ka Kesselaiu valvuriks. Nimetus ei pruugigi täiesti aluseta olla, kuna Teise maailmasõja eel plaaniti Kesselaiule rajada sajakohaline sunnitöölaager. Kesselaiu sfinksist valvur oleks muu hulgas silma peal hoidnud ka sealsetel vangidel. Sunnitöölaagri plaan jäi aga pooleli ning Kesselaiu kivinägu ka planeeritud paekivimurrust puutumata.

Eesti vanimale ja kõrgeimale laiule pääsemine pole kerge, sest regulaarne paadi- või laevaühendus Kesselaiuga puudub. Küll aga saab sinna mõne kaluripaadiga või talvisel ajal mööda jääteed sõites.

Muhu suurim pank on aja jooksul rannajoonest kaugenenud ning jääb mõnesaja meetri kaugusele sisemaale.

Esimese maailmasõja ajal murti Üügu pangast dolomiiti, mida transporditi edasi Peterburi metallurgiatehastesse. Sel põhjusel hävisid mitmed kaunid vaated, täna varjab nähtavust merele nii panga peal kui ka panga all kasvav kõrge mets.

Üügu pangaseinas leidub koopaid, mis varieeruvad imepisikestest pea inimesesuurusteni. Panga jalamil vulisevad allikanired, mida toitev vesi tungib välja erinevate kivimikihtide vahelt. Seetõttu on pangaalune pind kohati soine ning kogemata jalgrajast mööda astudes võib leida end põlvini jääkülmast lombist.

Osa allikaid on muutunud ka moodsateks ohverdamiskohtadeks, mille põhjas läigivad erinevate riikide mündid.

Orissaare vallas asuv Pulli pank on Saaremaa pankade rea algus, jäädes mõõtmetelt küll järgnevatele pankadele alla.

Panga lähedal meres leidub puhta ja selge veega allikaid, mida möödunud sajandi alguses kasutati ka laevade mageveevarude täiendamiseks.

Allikaid leidub Pulli panga lähedal heinamaadel ning külavahelgi, mõnel neist pidavat olema ka silmi tervendav mõju. Väidetakse, et sealne allikavesi pärineb Rootsi mägedest, pulbitsedes pärast sadade kilomeetrite pikkust kivimikihtide vahel kulgemist Pulli kandis taas maapinnale.

Pulli panga alune rand on tulvil erinevaid kivistisi, mis on merevee aastasadade pikkuse töö tulemusena lubjakivist välja uhutud. Eriti rikkalikult leidub taolisi kivistisi Jaani kiriku all rannas.

Saaremaa üks suurimaid vaatamisväärsusi on Panga pank Võhma lähedal. Rohkem kui 20 meetrit kõrge ning mitme kilomeetri pikkune pank on ühtlasi kõrgeim osa Lääne-Eesti ja Saaremaa pankseinast.

Pangapealsel peatudes näeb mõnesaja meetri kaugusel meres vahutavat lainemurdu. See on piiriks veealusele astangule, mis tähistab panga kunagist ulatust. Pangasein on kõvasti taandunud, esialgne piir on säilinud vaid vee all.

Panga panga kõrgeimad kohad olid muinasajal ohvrikohtadeks, kus toodi ohvreid merele ja merejumalatele. Tänapäevalgi ei pääse pangale minejad ohvriandide andmisest - läbida tuleb turismiteenuste pakkujate kadalipp, kus üritatakse möödujaile müüa nii suveniire kui ka kiirtoitu. Õnneks ei ohusta ohvrianni andmisest keeldujaid enam merejumalate viha ega kättemaks.

Mustjala vallas Saaremaa süvasadamast põhja suunda jääval Ninase pangal ning poolsaarel paikneb arvukalt militaarobjekte, mis on praeguseks hüljatud ja lagunemas. Peaaegu panga järsul serval lookleb kaevikuliin, moodustades omalaadse labürindi ja omavahel ristuvate kaevikute ning punkrite süsteemi.

Kivist pinnast vaadates jääb vaid kaasa tunda neile sõduritele, kes omal ajal pidid pangapealsesse paasi kaevikud raiuma.

Ligi kilomeetripikkusele ning kuni viie meetri kõrgusele Ninase ehk Tagaranna pangale on püstitatud ka Estonia laevakatastroofis hukkunutele pühendatud mälestusmärk.

Kihelkonna vallas asuvale Kuriku pangale ning pangaalusele rannale on püstitatud arvukalt tänapäevaseid kultusrajatisi. Kivisambad ehk Eesti Stonehenge on seal - aga mõnes muuski Saaremaa rannakülas - tavaline vaatepilt.

Kohati vahelduvad kivisambad ka merekividest kujundatud nimedega, mida armastavad tihti laduda värskeltabiellunud.

Taolised rajatised rannajoonel võivad tavainimese silmale kenad tunduda, keskkonnakaitsjatele on need aga pigem pinnuks silmas. Sambad ja muud kivikujud rikkuvat nii esteetilist vaatepilti kui ka kahjustavat panga püsimist.

Olgu nendega kuidas on - Kuriku panga avatus merele garanteerib selle, et iga tõsisem torm või lainemöll uhub vahepeal rannale kerkinud rajatised taas merre. Loodetavasti ei uhuta ulgumerele koos sellega ka rannale nime ladunute abieluõnne.

Siluri klindi viimaseks maapealseks lõiguks võib pidada Kihelkonna vallas asuvat Undva panka, kus vahepeal kõrgustesse pürginud pankrannik taandub ja kaob sujuvalt merepõue.

Vaid paari meetri kõrgune Undva pank on ebaühtlane ning avamere lainetest ja tormidest räsitud.

Kuigi meri püsib Undva lähistel pikalt jäävabana, muudab jääminek igal kevadel rannajoont ning vähendab panga mõõtmeid. Seda võib igaüks isegi kohapeal kogeda, kui tormise ilmaga hiiglaslikud lained Undva randa rulluvad.

Paljudele merelindudele on Undva kujunenud turvaliseks talvitumispaigaks, veelgi rohkem aga lendab neid sealt rändeajal üle. Samuti on Undva rand paik, kus suure tõenäosusega võib ringi hulpimas näha millimallikaid ehk kohalikke meduuse.

Sõrves asuvalt Kaugatuma pangalt avamerele vaadates märkab silm kaugel kummalist kogu.

Tegu on hiiglasliku roostes ning osaliselt lagunenud laevavrakiga, ühe Kreeka laevaga, mis 1980. aastate alguses seal madalikule jooksis ning siis rüüstamiste ja põlengute ohvriks langes. Vaadet kaubalaeva vrakile pole võimalik enam kaua nautida, kuna lähiaastail plaanitakse omalaadseks mälestusmärgiks muutunud laev lõplikult lammutada.

Lähedalasuv Lõo pank pole mõõtmetelt suur, küll aga kuulus Eesti kõige mitmekesisema ja haruldaste taimede poolest rikka loopealse ehk alvarina. Ka pangaalune pind on mitmekesine - tähelepanelik otsija leiab sealt arvukalt erinevaid kivistisi. Meriliiliate ümmargused sõrmusekujulised kivistunud varrelülid on Kaugatuma lubjakivile rahvasuus suisa Sõrmuspae nime andnud.

Sõrves asub veel üks pank. Poolsaare läänerannikule jääb poole kilomeetri pikkune Ohessaare pank, mille kihid varieeruvad. Mõned uurijad on leidnud sealsest läbilõikest kuni 70 eriilmelist kihti. Need on ka väga kivististerikkad, sisaldades muuhulgas ka koralle.

Fotod: Marko Kaldur