Raudteed - Balti uus võimalus

Eesti majandust mõjutab oluliselt Vene transiit, millest raudteeliiklus moodustab märkimisväärse osa. Kuulukse, et vedude maht Venemaalt on vähenenud kolmandiku ja Eesti Raudtee koondab töötajaid. Veomahud aja jooksul ilmselt taastuvad, isegi kasvavad. Kuid olukord näitab, kui haavatav on Eesti raudtee täna. Kui Venemaalt tulev liiklus seiskuks, kukuks kogu süsteem ilmselt kokku, kuna raudtee kasumlikkus rajaneb kaubavedudel.

Eestile ja ka Lätile muutub raudteeühendus Kesk-Euroopaga eluliselt tähtsaks sedamööda, kuidas maanteevedude kulud kiiresti kasvavad. Erinevalt Soomest, kus transiit kujutab endast peamiselt konteiner- ja autovedusid sadamaist idapiirile, kurnavad Baltimaadest läbi veerevad veokid teid ja saastavad keskkonda. Osa liiklusest võib suunata raudteele.

Oleks loogiline, kui Soomest rajataks vähemalt idapoolseisse ELi maadesse rongiliiklus Tallinna kaudu. See edendaks Balti raudtee-ettevõtteid, sh raudteevõrgu renoveerimist. Küllap saaks selleks ka ELi raha.

Raudteede tähtsust tõstavad oluliselt tee- ja raskeveokimaksud, mida küsib aina suurem osa Euroopa riike. Lisaks on nt Šveitsis ka ranged kaalupiirangud, nii et põhjast Itaaliasse minnes tuleb sõita vähendatud koormusega. Seepärast toimub transport nt Lüübekist Šveitsi ja Itaaliasse nn veoautorongina, st järelhaagised või terved veokid veetakse rongiga üle Alpide. Isegi Soome kavandab teemakse, eriti just Vene masinatele.

Kahekordistunud on kütusehinnad ja hinnatõus jätkub. Kõik see tõstab rehvidel toimuva liikluse kulusid. Lisaks on selle taustal ka ELil poliitiline soov suunata raskeliiklus rehvidelt liipritele. Kasvav kaubavedu ei mahu selgelt enam Euroopa teedele ära. Vaja on uusi ideid. Veeteede järel on raudteed tasuvaimad.