Eesti on majandusvabaduse edetabelis tõusnud viis kohta, kaheksandaks

Eesti asetus 8. kohale, tõustes eelmise aasta hinnanguga võrreldes viie koha võrra kõrgemale, teatas instituut. Üldse hinnati 141 maad, kellest Zimbabwel ja Myanmaril olid kõige madalamad näitajad. Igaaastasel hindamisel kasutatakse 42 mõõdikust koosnevat indeksit, mis annab kokkuvõtliku hinnangu eri riikide majanduspoliitikale majandusvabaduse võimaldamise seisukohalt. Majandusvabaduse nurgakivid on ettevõtlus- ja kaubandusvabadus, vaba konkurents ning eraomandi kaitstus.

Uurimus näitas, et isikud, kes elavad suure majandusvabadusega riikides, naudivad ka suhteliselt kõrgemal tasemel jõukust, suuremat individuaalset vabadust ja pikemat eluiga.

"Majandusvabaduse tagamine ja arendamine on eeltingimus, et ehitada üles vaba ja jõukas riik. Põgus pilk nende riikide loetelule, kes asuvad majandusvabaduse pingerea lõpus, näitab, et ilma omandiõiguste kaitseta ja omandi turvalisuseta on ka vähe individuaalset vabadust ning majanduslikku jõukust," ütleb professor Ivar Raig, Fraseri Instituudi esindaja Eestis.

Selle aasta majandusvabaduse põhiindeksi järgi saavutas parima koha Hongkong 8,9 punktiga 10st; järgnesid Singapur (8,8), Uus-Meremaa (8,5), Šveits (8,3), Kanada (8,1), Suurbritannia (8,1), USA (8,1), Eesti (8,0), Austraalia (7,9) ja Iirimaa (7,9).

Mõningate teiste suuremate ja olulisemate riikide kohad majandusvabaduse järjestuses olid järgmised: Saksamaa 18. (7,6); Jaapan 22. (7,5); Mehhiko 44. (7,5); Prantsusmaa 52. (7,0); India 69. (6,6); Hiina 86. (6,3), Brasiilia 101. (6,0); Venemaa 112. (5,8).

Selle aruande juhtiv autor, Florida Riikliku Ülikooli professor James Gwartney , ütles, et õigusnormide ja omandiõiguste nõrkus on täheldatav peamiselt Aafrika riikides, mitmel pool Kesk-Ida ja endise Nõukogude Liidu territooriumil elavate rahvaste juures, kuigi mõningad neist on näidanud kiiret arengut. Sama võib öelda ka mitme Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia riigi kohta.

2007. aasta maailma majandusvabaduse aruanne sisaldab ka majandusprofessorite Russell Sobeli ja Peter Leesoni uut uurimust, mis tuvastas majandusvabaduse leviku nn doominoefekti, kus üksikute võtmeriikide majandusreformid mõjutavad oluliselt teiste selle regiooni riikide majandust. Autorid on järeldanud, et kui majandusvabadus muutub ühel maal, on sellel vaid tagasihoidlik mõju naaberriigile, kuid mitme naabri majandusvabaduse üheaegsel muutumisel on palju suurem mõju. Vabaduste ulatuslikel regionaalsetel muudatustel on märkimisväärne mõju paljudele ümbritsevatele riikidele. Majanduslikult vabad riigid võivad väliskaubandust liberaliseerides avaldada positiivset mõju majandusvabadusele vähem vabades riikides.

Maailma majandusvabaduse indeks mõõdab, mil määral riigi poliitikad ja institutsioonid toetavad majandusvabadust.

Selle aasta väljaanne hindab 141 riiki 2005. aasta tulemuste põhjal, mis on viimased kättesaadavad usaldusväärsed võrreldavad andmed. Aastaaruanne on avaldatud koostöös majandusvabaduse võrgustikuga, kuhu kuulub sõltumatuid uurimis- ja haridusinstitutsioone rohkem kui 70 riigist.

Põhjalikumat infot majandusvabaduse uurimise võrgustiku, andmekogude ja majandusvabaduse aruannete kohta (Economic Freedom of the World: 2007 Annual Report) saab aadressilt www.fraserinstitute.ca.