• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 20.06.07, 13:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Google teab liiga palju?

Üha võimsamaks muutuv internetihiiglane teab meist rohkem, kui me seda arvatagi oskame. Küsimus on, kas me saame teda kõigi nende andmetega usaldada?
Mitte ainult internetiotsing vaid ka e-mail, kalender, tabelarvutus ning tekstidokumendid on teenused, mida Google pakub. Läbi kõigi nende dokumentide loomise, kirjavahetuse ja otsingute anname me Google'ile krüpteerimata infot enese kohta, mida internetihiid omal soovil kasutada võib.
Asja muudab hullemaks internetireklaami ettevõtte DoubleClicki ost Google'i poolt. Miljardid inimeste arvutitesse salvestatud DoubleClicki cookied ning info mille me oleme Google'ile andnud läbi tema teenuste kasutamise annavad talle suurepärase võimaluse konkreetsele inimesele pähe määrida tooteid, mis talle tõenäoliselt enam huvi pakuvad.
Kas me saame usaldada kõiki neid andmeid Google'i kätte? Isegi, kui me usaldame, siis kuidas saame me kindlad olla, et andmed ei satu valitsusasutuste, häkkerite või konkureerivate ettevõtete käsutusse?
Interneti turvaekspertide sõnul on risk tõsine. Seda isegi siis, kui Google jääb kindlaks oma kuulsale motole Don't Be Evil, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et Google ei soovi vahetada kasutajate usaldust peenraha vastu ehk kasutada andmeid kurjasti lühiajalise kasu saamise eesmärgil.
Harvard Business Schooli dotsendi Ben Edelmani sõnul on Google'i tasuta teenuste kasutamine küll ahvatlev võimalus, kuid see võib valusalt kätte maksta. Peamisteks probleemideks on privaatsuse kadumine ning kontrolli mitteomamine oma failide üle, mis asuvad Google'i serveris krüpteerimata kujul. Ning loomulikult reklaam, mille eest on ennast tulevikus tõenäoliselt üha raskem kaitsta.
Ilma Google'i teeneteta me ilmselt läbi ei saa. Kindlasti tasuks aga mõelda, kas ja milliseid andmeid me tema kätte usaldame. Kui on soov säilitada konfidentsiaalsus, siis ei pruugi Google olla just parim lahendus.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Uudised
  • 07.09.07, 10:31
Täna ajaloos: Tšekk käivitas Google'i
Tänasel päeval aastal 1998 said toona 25-aastased Sergei Brin ja Larry Page tšeki 100 000 dollari peale, millele oli kirjutatud Google.Inc. See võimaldas otsingumootori käivitada.
Uudised
  • 31.01.08, 22:10
Üks maailma suurimaid saladusi – Google’i algoritm
Internetist info otsimine on meie igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.
Uudised
  • 30.08.07, 20:32
Vajad raha? Anna Google kohtusse
150-miljardi dollari suurune turuosa on teinud otsingumootorist Google kohtuasjade sihtmärgi.
Uudised
  • 17.08.07, 15:29
Google astub vabavaraga Microsoftile varvastele
Konkurents Microsofti ja Google'i vahel muutub järjest tihedamaks - paari päeva eest lasi Google vabaks otsingumootorist kontoritarkvara StarOffice allalaadimise, mis on pinnuks silmas Office'ile.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele