Üha võimsamaks muutuv internetihiiglane
teab meist rohkem, kui me seda arvatagi oskame. Küsimus on, kas me saame teda
kõigi nende andmetega usaldada?
Mitte ainult internetiotsing vaid ka e-mail, kalender, tabelarvutus ning tekstidokumendid on teenused, mida Google pakub. Läbi kõigi nende dokumentide loomise, kirjavahetuse ja otsingute anname me Google'ile krüpteerimata infot enese kohta, mida internetihiid omal soovil kasutada võib.
Asja muudab hullemaks internetireklaami ettevõtte DoubleClicki ost Google'i poolt. Miljardid inimeste arvutitesse salvestatud DoubleClicki cookied ning info mille me oleme Google'ile andnud läbi tema teenuste kasutamise annavad talle suurepärase võimaluse konkreetsele inimesele pähe määrida tooteid, mis talle tõenäoliselt enam huvi pakuvad.
Kas me saame usaldada kõiki neid andmeid Google'i kätte? Isegi, kui me usaldame, siis kuidas saame me kindlad olla, et andmed ei satu valitsusasutuste, häkkerite või konkureerivate ettevõtete käsutusse?
Interneti turvaekspertide sõnul on risk tõsine. Seda isegi siis, kui Google jääb kindlaks oma kuulsale motole Don't Be Evil, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et Google ei soovi vahetada kasutajate usaldust peenraha vastu ehk kasutada andmeid kurjasti lühiajalise kasu saamise eesmärgil.
Harvard Business Schooli dotsendi Ben Edelmani sõnul on Google'i tasuta teenuste kasutamine küll ahvatlev võimalus, kuid see võib valusalt kätte maksta. Peamisteks probleemideks on privaatsuse kadumine ning kontrolli mitteomamine oma failide üle, mis asuvad Google'i serveris krüpteerimata kujul. Ning loomulikult reklaam, mille eest on ennast tulevikus tõenäoliselt üha raskem kaitsta.
Ilma Google'i teeneteta me ilmselt läbi ei saa. Kindlasti tasuks aga mõelda, kas ja milliseid andmeid me tema kätte usaldame. Kui on soov säilitada konfidentsiaalsus, siis ei pruugi Google olla just parim lahendus.
Seotud lood
Tänasel päeval aastal 1998 said toona
25-aastased Sergei Brin ja Larry Page tšeki 100 000 dollari peale, millele oli
kirjutatud Google.Inc. See võimaldas otsingumootori käivitada.
Internetist info otsimine on meie
igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et
internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida
nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.
150-miljardi dollari suurune turuosa on
teinud otsingumootorist Google kohtuasjade sihtmärgi.
Konkurents Microsofti ja Google'i vahel
muutub järjest tihedamaks - paari päeva eest lasi Google vabaks otsingumootorist
kontoritarkvara StarOffice allalaadimise, mis on pinnuks silmas Office'ile.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.