Eluasemete ruutmeetrihinnad on kasvanud
plahvatuslikult kõigis Balti riikides, mitte ainult Eestis. Kinnisvaraärimeeste
sõnul jätkavad hinnad tõusu, sest ehitajate palk kasvab.
Kiirelt kasvava Leedu kinnisvaraarendaja Sklypas tegevdirektor Vytautas Jonas Lapienis ütles: „Vastus sellele (kas Balti riikide kinnisvara on praegu üle hinnatud või liiga odav – toim.) on väga lihtne: kinnisvara pole üle hinnatud. Pole võimalust, et hinnad lähevad alla. Nii maa hind, ehituse hind, maksud kui intressid kasvavad.“
Kinnisvaraärimehed kinnitasid nagu ühest suust, et nõudlus uute elupindade järele ei kao kunagi, kuna inimesed peavad endiselt kuskil elama, nad abielluvad ja lahutavad, eriti lahutavad ja see on vesi arendajate veskile.
Näiteks Riia vajaks igal aastal 8000-9000 korterit, Tallinn 4000 korterit. Arco Vara tegevdirektor Viljar Arakas kommenteeris samas: „Küsimus pole aga selles, kui palju kortereid vajatakse, vaid kui palju tahavad inimesed neid osta.“
Arakas tõdes, et Saksamaal on kinnisvara teatud mõttes odavam kui Balti riikides ja Skandinaavias, kuna meie palgad on sealsetest sissetulekutest madalamad.
Lätis suudavad kinnisvara hinnatõusule järele jõuda vaid väheste inimeste sissetulekud. Sageli pole needki legaalsed, samas ei anna pangad eluaseme ostmiseks enam laenu.
Lapienis rääkis eelseisvatest aastatest: „Siinsete ehitajate palgad kasvavad Saksamaa tasemeni ja see on meie jaoks probleem. Halb ja samas hea muutus on see, et kehvemad arendajad ei saa enam kuskilt laenu.“
Arakas ütles: „Meie näeme trendi, et korterite keskmine ruutmeetrite arv suureneb. Ostjad tahavad paremat kvaliteeti.“
Kinnisvaragrupi Realia Group tegevdirektor Risto Kyhälä lisas, et Soomes tahavad arendajad ehitada suuri kortereid, kuna neid on lihtsam teha, samas tahavad inimesed kõige enam 70-77ruutmeetriseid kortereid.
Leedu ühe juhtiva kinnisvaraarendaja inRed tegevdirektori Tomas Bucase sõnul kehtib uusehituste puhul trend, et nende kvaliteet on väga kehv.
Seotud lood
Ehitusettevõtted ehitasid 2007. aasta II
kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%
rohkem, sealhulgas kohalikul ehitusturul 6% rohkem, teatas statistikaamet.
Nõrk ehituskultuur ning puudulik
järelevalve soodustavad omaniku ja ehitaja vastastikust poriloopimist ning pikki
kohtuvaidluseid, kirjutab Äripäeva eriväljaanne Ehitus.
Statistikaameti andmetel suurenes
ehitusmaterjalide tootmise maht juulis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10,4%.
Järgmiseks aastaks ootavad tootjad madalamat kasvu või isegi langust, kirjutab
tänane Äripäev.
CityPro tegevjuht Hindrek Leppsalu ütles
Balti kinnisvarainvesteeringute foorumil, et turule jääb vaid 10-15 suuremat
kinnisvaraarendajat.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.