• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%104,1
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%104,1
  • 10.09.07, 17:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitushinna kasv ajab eluasemete hinda veelgi kõrgemale

Eluasemete ruutmeetrihinnad on kasvanud plahvatuslikult kõigis Balti riikides, mitte ainult Eestis. Kinnisvaraärimeeste sõnul jätkavad hinnad tõusu, sest ehitajate palk kasvab.
Kiirelt kasvava Leedu kinnisvaraarendaja Sklypas tegevdirektor Vytautas Jonas Lapienis ütles: „Vastus sellele (kas Balti riikide kinnisvara on praegu üle hinnatud või liiga odav – toim.) on väga lihtne: kinnisvara pole üle hinnatud. Pole võimalust, et hinnad lähevad alla. Nii maa hind, ehituse hind, maksud kui intressid kasvavad.“
Kinnisvaraärimehed kinnitasid nagu ühest suust, et nõudlus uute elupindade järele ei kao kunagi, kuna inimesed peavad endiselt kuskil elama, nad abielluvad ja lahutavad, eriti lahutavad ja see on vesi arendajate veskile.
Näiteks Riia vajaks igal aastal 8000-9000 korterit, Tallinn 4000 korterit. Arco Vara tegevdirektor Viljar Arakas kommenteeris samas: „Küsimus pole aga selles, kui palju kortereid vajatakse, vaid kui palju tahavad inimesed neid osta.“
Arakas tõdes, et Saksamaal on kinnisvara teatud mõttes odavam kui Balti riikides ja Skandinaavias, kuna meie palgad on sealsetest sissetulekutest madalamad.
Lätis suudavad kinnisvara hinnatõusule järele jõuda vaid väheste inimeste sissetulekud. Sageli pole needki legaalsed, samas ei anna pangad eluaseme ostmiseks enam laenu.
Lapienis rääkis eelseisvatest aastatest: „Siinsete ehitajate palgad kasvavad Saksamaa tasemeni ja see on meie jaoks probleem. Halb ja samas hea muutus on see, et kehvemad arendajad ei saa enam kuskilt laenu.“
Arakas ütles: „Meie näeme trendi, et korterite keskmine ruutmeetrite arv suureneb. Ostjad tahavad paremat kvaliteeti.“
Kinnisvaragrupi Realia Group tegevdirektor Risto Kyhälä lisas, et Soomes tahavad arendajad ehitada suuri kortereid, kuna neid on lihtsam teha, samas tahavad inimesed kõige enam 70-77ruutmeetriseid kortereid.
Leedu ühe juhtiva kinnisvaraarendaja inRed tegevdirektori Tomas Bucase sõnul kehtib uusehituste puhul trend, et nende kvaliteet on väga kehv.

Seotud lood

Uudised
  • 29.08.07, 10:15
Ehituse kasvutempo aeglustus 20 protsendilt 7 protsendile
Ehitusettevõtted ehitasid 2007. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% rohkem, sealhulgas kohalikul ehitusturul 6% rohkem, teatas statistikaamet.
Uudised
  • 12.09.07, 10:26
Ehitusvead tekitavad paksu verd
Nõrk ehituskultuur ning puudulik järelevalve soodustavad omaniku ja ehitaja vastastikust poriloopimist ning pikki kohtuvaidluseid, kirjutab Äripäeva eriväljaanne Ehitus.
Uudised
  • 03.09.07, 08:25
Ehitusmaterjali tootja kardab langust
Statistikaameti andmetel suurenes ehitusmaterjalide tootmise maht juulis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10,4%. Järgmiseks aastaks ootavad tootjad madalamat kasvu või isegi langust, kirjutab tänane Äripäev.
Uudised
  • 10.09.07, 12:43
Hindrek Leppsalu: jääb vaid 10-15 kinnisvaraarendajat
CityPro tegevjuht Hindrek Leppsalu ütles Balti kinnisvarainvesteeringute foorumil, et turule jääb vaid 10-15 suuremat kinnisvaraarendajat.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele