Nõrk ehituskultuur ning puudulik
järelevalve soodustavad omaniku ja ehitaja vastastikust poriloopimist ning pikki
kohtuvaidluseid, kirjutab Äripäeva eriväljaanne Ehitus.
Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper nendib, et ehitusgarantiidega seonduv tekitab pidevaid vaidluseid. "Tellija tahab ehitust, kus poleks ühtki viga, soovitavalt isegi mitte juhuslikku kriipsukest liistul, ehitaja jälle leiab, et mingite vigade olemasolu on loomulik," sedastab Tepper igivana konflikti. "Üldiselt peaks aga ostja meeles pidama, et ehitusgarantii alla kuuluvad ikkagi ehituskvaliteedi probleemid, mitte pesemata põrand."
Ehitusekspert Teet Sepaste nendib, et sigatsetakse mõlemal pool. "Mida täpsemalt ostja on laenusumma välja arvutanud, seda enam võib tekkida ka kiusatus ehitajalt pettusega puudujääva köögimööbli hind kätte saada. Võin oma praktikast tuua näiteid, kus värske omanik on kipsplaadi sisse ise pragusid lõiganud või kus kliendi arvates sobimatut tooni parkettpõranda alla on vett kallatud, et ehitaja põranda välja vahetaks," räägib Sepaste.
"Kui pärast kahte väga sooja talve ilmneb, et välissein külmade saabudes kipub seest poolt jäätuma, on ilmselgelt tegu ehituspraagiga," lausub Teet Sepaste.
Ka pärast garantiiaega on võimalik nõudeid esitada. Kui ehitaja on oma kohustusi rikkunud, saab kohtusse nõude esitada viie aasta jooksul, kui ta on rikkunud kohustusi tahtlikult, siis 10 aasta jooksul. Pärast kahe aasta möödumist saab ehitaja kohtus apelleerida väitele, et kohustus tagada kvaliteet määratud ajaks ehk kaheks aastaks on aegunud.
Kui korter aga pärast ehitaja antud garantiiaja lõppemist edasi müüakse, siis vastutab vigade eest ka müüja. Seejuures vastutab müüja vaid varjatud puuduste eest. Silmaga nähtavate puudustega nagu ebaühtlane värv või kõver sein peab ostja korterit ostes ja enne üle vaadates juba arvestama."
Seotud lood
Eelkõige uusarendusprojektide puhul on
tavaline, et ostjad ei seosta näiteks arendajat või ehitusfirmat ehitusvigadega
ning nõuavad probleemide lahendamist hoopis maaklerilt või haldusfirmalt.
Kinnisvarabuumi aeg on läbi, ent suure
buumi mälestusmärgina jäävad kuumi kinnisvara-aastaid meenutama pisikestele
kruntidele pitkitud papist majad, millel puudub peaaegu igasugune ostjaskond,
kirjutab Äripäevas Enn Tosso.
Eluasemete ruutmeetrihinnad on kasvanud
plahvatuslikult kõigis Balti riikides, mitte ainult Eestis. Kinnisvaraärimeeste
sõnul jätkavad hinnad tõusu, sest ehitajate palk kasvab.
Soome ühe tuntuma kivifirma töömeeste
laotud Haapsalu Karja tänava sillutis erineb eelmise suve räpakast tööst nagu öö
ja päev.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.