Varimajanduse osatähtsus sisemajanduse
koguproduktis (SKP) on viimasel seitsmel aastal vähenenud, teatab
statistikaamet. Üks varimajanduse osatähtsuse vähenemise põhjus on SKP
varimajandusest kiirem kasvutempo.
Kui 2000. aastal oli varimajanduse osatähtsus SKP-s 9,5%, siis 2006. aastal 4,6%. Varimajanduse osatähtsuse suurim langus SKP-s (1,7 protsendipunkti) oli 2001. aastal, mil varimajanduse absoluutnumber langes samaaegselt SKP kasvuga ning väikseim langus (0,1 protsendipunkti) 2006. aastal, mil vahe SKP ja varimajanduse kasvutempo vahel oli väikseim.
Varimajanduse liikidest on SKP-s kõige suurema osatähtsusega registreerimata majandus, mis hõlmab varjatud tööjõudu. Registreerimata majandus moodustas ajavahemikul 2000-2006 1,8-4,3% SKP-st. Varimajanduse liikidest on SKP-s kõige väiksema osatähtsusega muud varjatud tegevused, mis hõlmab erisoodustuste korrigeerimist ning hotellides, restoranides ja taksoteenuste eest makstud jootraha. Muud varjatud tegevused moodustas ajavahemikul 2000-2006 0,4-1,5% SKP-st.
2002. aastal vähenes registreerimata majanduse lisandväärtuse osatähtsus SKP-s 1,3 protsendipunkti, sest nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste sektoris kasutati vähem varjatud tööjõudu. 2004. aastal vähenes ebaõige aruandluse (hõlmab ümbrikupalkade ja käibemaksupettuse arvestust) osatähtsus SKP-s 0,4 protsendipunkti ümbrikupalga vähenemise tõttu ettevõtete sektoris. 2006. aastal oli viimaste aastate madalaim varimajanduse lisandväärtuse osatähtsus SKP-s - vaid 4,6%. See oli tingitud nii varjatud tööjõu ja muude varjatud tegevuste osatähtsuse kergest langusest SKP-s kui ka SKP kiiremast kasvutempost võrreldes varimajandusega.
Tegevusalati oli ajavahemikul 2000-2003 varimajandus suurim ehituse, hotellide ja restoranide ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (2000. aastal vastavalt 28,5%, 26,4% ja 20,0% tegevusala lisandväärtusest), kus peamiseks mõjuriks oli varjatud tööjõud.
Ajavahemikul 2004-2006 oli varimajandus suurim hotellide ja restoranide, kalanduse ning ehituse tegevusalal (2006. aastal vastavalt 25,5%, 10,6% ja 9,5%), kus peamisteks mõjuriteks olid varjatud tööjõud ja ümbrikupalgad
Seotud lood
Telenäole Hannas Võrnole ei ole ettevõtjad
ümbrikupalka pakkunud.
Maailmapraktika näitab, et majanduse
jahtumine viib mustale turule tegutsema paljud firmad, mis muidu töötaks täiesti
legaalselt. Kuidas on sellega lood Eestis?
Endine restorani Olde Hansa osanik ja
tegevdirektor, praegune telenägu Margit Hakomaa leiab, et ega suurtes
ettevõtetes olegi võimalik töötajatele musta raha maksta.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.