Täna ajaloos: Venelased said Kuule pihta

Inimene Kuul on paljude jaoks 20. sajandi tehnoloogilise võidukäigu sümboliks. Leidub aga ka neid, kes ei usu, et Neil Armstrong, Edwin Aldrin ja mitmed järgnevate Apollo missioonide astronaudid üldse Maalt lahkusid.

USA ja Nõukogude Liidu vahelise kosmosevõidujooku juured on küll sügavamal ja kaugemas minevikus, kuid ametlikuks avapauguks võib lugeda 4. oktoobrit 1957, mil Nõukogude Liit saatis Maa orbiidile esimese tehiskaaslase ehk sputniku. 12. aprillil 1961 lendas kosmosesse Juri Gagarin, mis näitas maailmale veelkord, et võidujooksus kosmosesse on edumaa venelaste käes.

Otsingumootorite turuliider Google pani välja 30 miljonit dollari (337 miljoni krooni) suuruse preemia neile, kes suudavad esimestena Kuul maanduda.

Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.