USA ja Nõukogude Liidu vahelise
kosmosevõidujooku juured on küll sügavamal ja kaugemas minevikus, kuid
ametlikuks avapauguks võib lugeda 4. oktoobrit 1957, mil Nõukogude Liit saatis
Maa orbiidile esimese tehiskaaslase ehk sputniku. 12. aprillil 1961 lendas
kosmosesse Juri Gagarin, mis näitas maailmale veelkord, et võidujooksus
kosmosesse on edumaa venelaste käes.
Satelliit on kosmosesse saadetud, inimene ka, mis võiks olla järgmiseks eesmärgiks? Üsna loomulikult kerkis esile Maa kaaslane Kuu. Venelased olid küll juba 1959. aastal saatnud Kuule oma kosmoseaparaadi Luna 2, kuid inimest polnud ei USA ega NSVL võimelised veel Kuule toimetama ja elusalt tagasi tooma. USA president John F. Kennedy seadis 1962. aastal eesmärgiks jõuda Kuule veel selle kümnendi lõpuks.
Eesmärgini jõutigi 38 aastat tagasi ehk 20. juulil 1969, mil Apollo 11 komandör Neil Armstrong astus Kuu pinnale, öeldes kuulsad sõnad: "See on väike samm inimesele, kuid hiiglaslik hüpe inimkonnale" (That's one small step for a man, one giant leap for mankind). Armstrongile järgnes ka Edwin Aldrin, samal ajal kui meeskonna kolmas liige Michael Collins ümber Kuu tiirutas.
Apollo 11 õnnestus seatud ülesandega hiilgavalt toime tulla, ehkki selle eduka teostamise võimalikkuses kaheldi. President Nixonil oli isegi valmis kõne, mida esitada siis, kui asjad oleksid lõppenud halvasti. Apollo 11 ei jäänud viimaseks inimeste retkeks Kuule, kuid viimasest külaskäigust on siiski möödas juba üle 30 aasta. Viimasel ajal on aga kõlanud üleskutsed taas Kuule minna, kuid seekord selleks, et sinna baas rajada ja jäädagi.
Seotud lood
Inimene Kuul on paljude jaoks 20. sajandi
tehnoloogilise võidukäigu sümboliks. Leidub aga ka neid, kes ei usu, et Neil
Armstrong, Edwin Aldrin ja mitmed järgnevate Apollo missioonide astronaudid
üldse Maalt lahkusid.
Baikonuri kosmodroomilt 12. septembril 1959
välja lennutatud sputnik Luna 2 jõudis 33 ja pool tundi hiljem Kuule. See oli
esimene Maalt pärit Kuu pinnale jõudnud objekt.
Otsingumootorite turuliider Google pani
välja 30 miljonit dollari (337 miljoni krooni) suuruse preemia neile, kes
suudavad esimestena Kuul maanduda.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.