Raadio teel juhitav mudel teeb unistuse teoks

Mõelge korraks mõnele lapsepõlveunistusele, mis oli seotud liiklusvahendiga. Tahtsite ja tahaksite praegugi olla lennukipiloot? Päris lennuki soetamine ja ülalpidamine nõuaks suuri väljaminekuid, lisaks vajadus läbida põhjalik ja aeganõudev piloodikoolitus.

Palju lihtsamalt ja soodsamalt saab unistust realiseerida siis, kui muretseda endale raadio teel juhitav lennukimudel. Viimaseid tähistatakse täheühendiga RC ehk inglise keeles radio controlled.

Seejuures on võimalikke variante sobiva lennumasina valikul hulgaliselt. Alustada saab lihtsate raadio teel juhitavate purilennukitega, mis visatakse õhku või millele antakse sobilik stardikiirendus katapuldiga. Aste kõrgemal tulevad raadio abil juhitavad mootorlennukid. Siin on valida kahe variandi vahel: saadaval on nii elektri- kui ka sisepõlemismootoriga lennumasinad.

Elektrimootoriga lennukitel liigutab propellerit mikromootorit meenutav jõuallikas, mis saab voolu akust, klass keerukamad on miniatuurse sisepõlemismootoriga lennumasinad. Mootorite valik on kirju, pakutakse nii kahe- kui ka neljataktilisi jõuallikaid.

Autentsemate lennumasinate austajad saavad oma mudeli varustada ka päris reaktiivmootoriga. Mudelile kohaselt on see originaalist kordades väiksem ja lihtsam, kuid vähemalt helipildi osas ei jää ta suurele vennale millegi poolest alla. Sellise mootori ost pole sugugi odav: korraliku jõuallika hind algab 3000 dollarist (35 000 kr), lisandub lennuki enda maksumus.

Reaktiivmootori andmed on aga muljetavaldavad: tema tööpöörete vahemik on 33 000-123 000, lennukipetrooli õgiva mootori väljalaskegaasidega saaks aga rahulikult paberit süüdata, sest nende temperatuur ulatub 690 kraadini.

Väledamad reaktiivmootoriga mudelid võivad lennata kuni 400 km tunnis. Reaktiivmootoriga lennukite fännidel on ka oma ajakiri Radio Control Jet International ( www.rcjetinternational.com ).

Reaktiivmootorid pole ainsad erilised jõuallikad, mida mudellennunduses kohtab. See hobi on ka valdkond, kus eksisteerivad maailma väikseimad vankelmootorid.

Tuntuim jõuallikas selles vallas on Graupner/O.S. 49-PI Type II, millel töömahtu on 5 cm0 ning võimsust 1,27 hj. Selle mootori kasulik pöörete vahemik on 2500-18 000 minutis, mootor ise kaalub aga 335 grammi. Miniatuurse reaktiivmootoriga sarnaselt on sellegi hind üpris kõrge.

Mudeleid endidki on mitut masti: alates lihtsamatest, mille poekarp sisaldab kõike vajalikku, ja lõpetades keerukamate variantidega, kus mudelihuvilise kätetööks jäävad nii sobilike komponentide kokkuotsimine või -ostmine kui ka mudeli valmistamine.

Viimasel juhul on tihti tulemuseks lennuvahend, mille ehitusaega loetakse kuudes või aastates. Lisaks kasvab ka hind ja mõnesajakroonisest mänguasjast võib saada kümneid tuhandeid neelav hobi.

Raadio teel juhitavad mudelid ei piirdu lennukite ja kopteritega, valmistatakse ka laevu, autosid ja mootorrattaid. Esimese raadiolainete abil tüüritava liiklusvahendi - täpsemalt paadi - ehitas Serbia päritolu USA füüsik Nikola Tesla. Näidissõidu tegi see 1893. aastal New Yorgis. Tegu polnud küll otseses mõttes mudeliga, publikule demonstreeriti raadiolainete võimalusi väiksema ujuvvahendiga.

Hiljem on raadio teel juhitud peaaegu kõike. Laevade, lennumasinate ja autode kõrval ka näiteks tanke. Viimast varianti proovis Soome Talvesõja ajal Nõukogude armee.

Populaarseim raadio teel juhitavate sõiduvahendite kategooria on automudelid. Nagu lennumasinate puhul jagunevad need lihtsamateks kõik-ühest-kohast-mänguasjadeks ning keerukamateks hobimudeliteks, mille arendus ja ehitus ei jää alla täismõõdus võistlusautode valmistamisele.

Ka siin võib valida nii elektri- kui ka sisepõlemismootorite seast, mis on saadaval nii kahe- kui ka neljarattaveolistena. Keerukamad hobimudelid tavalistest autodest sisuliselt ei erine, detailid on lihtsalt väiksemad. Ka tuunimine käib samamoodi. Rehvid, vedrustus, stabilisaatorid, jõuallikad - kõik on vahetatavad ja remonditavad.

Kiiruseltki ei jääda päris autodele alla: saja kilomeetrini tunnis ulatuv kiirus pole mudelite seas praegu enam erand.

Populaarseimad raadio teel juhitavad sõidukid on maastikubagid, millega sõidetakse keerukamal maastikul kui tavaline asfalt. Tasasel pinnasel sõitmiseks kasutatakse nn on-road-tüüpi automudeleid.

Automudelite hinnaskaalaga on lood samad, mis lennukitega: alates sadu kroone maksvast mänguasjast, lõpetades kümneid tuhandeid nõudvate võistlusmudelitega. Hinnapiiri seejuures polegi, kõik on kinni huvilise rahalistes võimalustes.

Raadio abil juhitavatele autodele korraldatakse Eestis regulaarselt võistlusi, infot leiab temaatilisest foorumitest.