Nord Streami asedirektor Dirk von Amelni
sõnul vajab Euroopa rohkem maagaasi, sest see on loodussõbralikum kui kivisüsi
ja tarbimine kasvab. Aastal 2015 tuleb importida 75% gaasi, 2005. aastal
imporditi vaid 59%.
"Nord Stream ei asendaks ühtegi olemasolevat ega plaanitavat gaasitoru, vaid täidaks olemasoleva tühiku. Tegemist oleks ühe suurima Euroopa investeeringuga Euroopa energia turvalisuse tagamiseks," ütles asedirektor Eesti Tööandjate Keskliidu seminaril "Energiasüsteemid Läänemeres - poliitika või äri?".
"Kas meretee on parim lahendus? Praegune marsruut on valitud 1990ndate lõpust Soome ja Vene ühisfirma uuringute põhal. Näiteks on meretee 15% lühem kui kaldapealne gaasitoru. Ka on merepõhja paigaldatud torude kulud 90% väiksemad," arutles Ameln seminaril.
Merepõhja paigaldatud gaasitorud on Amelni sõnul kindel ja testidud lahendus. "Me ei leiutaks enam ratast," lisas ta.
Amelni sõnul on Soome lahe merepõhja lisauuringud vajalikud, loomulikult jagatakse uuringu tulemusi ka Eesti võimudega. 2005./2006. aastal läbiviidud merepõhja uuringus leiti merest pesumasinaid, ostukärusid. "Leidsime ka kaks miini Soome vetest, millest teavitasime ka Soome võime," lisas ta.
Betooniga kaetud torud keevitatakse spetsiaalsel laeval kokku ja lastakse merepõhja. "Torusid ei kinnitata kuskile, Nord Stream jääb merepõhja lebama," selgitas ta paigaldusprotsessi. "Toru sein on üle 20 millimeetri paks, mis on peaaegu läbimatu, neid ei saa lõhkuda ankru ega millegi muuga," lisas ta. Ka kinnitas Ameln, et Nord Stream järgib ELi ohutusnõuetest karmimaid reegleid. "Ma arvan, et tegu on maailma turvaliseima nii suure gaasitoruga," lisas ta.
Autor: Mariliis Pinn, Agnes Ojala
Seotud lood
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
Juhan Partsi sõnul ei oleks mõtet keskenduda Nord Streamile uuringuks loa
andmise jaa/ei-küsimusele.
Arvestades Eesti Vabariigi suveräänsust
territoriaalmeres ja riiklikke huvisid Eesti majandusvööndis, otsustas valitsus
tänasel valitsuskabineti nõupidamisel mitte nõustuda loa andmisega Nord Stream
AG uuringutaotlusele.
Mart Laar on ühemõtteliselt gaasijuhtme
uuringuteks loa andmise vastu, kuna luba andes on Eestil väga raske mitte
nõustuda selle rajamisega Eesti majandusvetesse.
Šveitsi Zugi kantoni äriregistri andmetest
selgub, et Läänemere põhjas Vene-Saksa gaasitoru ehitada plaanivat firmat Nord
Stream kontrollib totaalselt 51 protsendi aktsiate omanik, Vene Gazprom ning
seeläbi Vene riik.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.