Mart Laar on ühemõtteliselt gaasijuhtme
uuringuteks loa andmise vastu, kuna luba andes on Eestil väga raske mitte
nõustuda selle rajamisega Eesti majandusvetesse.
"Arvamus, et Eesti saaks uurimisloale ütelda jah ja hiljem gaasijuhtmele ei, on pehmelt öeldes naiivne. Enne loa andmist tuleks langetada kaalutletud otsus selle kohta, kas soovime Nord Streami laevu enda majandusvetesse või mitte," sõnas Laar.
"Eesti riik on oma otsustes suveräänne, ega pea vastu tulema ettevõttele, kes on käitub Eestit alandavalt," lausus Laar, viidates sellele, et uuringutetaotluses on Nord Stream AG väitnud, et gaasitrass jääb majandusvööndisse, kuid trassi koordinaatides märkinud, et see läbib ka Eesti territoriaalvett.
"Nord Stream on küll kinnitanud, et ei kavatse seda teha, kuid kuna uut ettepanekut koos uute koordinaatidega pole Eestile esitatud, jääb see vaid tühjaks lubaduseks. Uurimiskava heakskiitmise järel saab Nord Stream loa oma laevadega Eesti territoriaalvetesse siseneda."
"Kuna valitsuses väljendati gaasitrassi Eesti majandusvetesse rajamise suhtes üldiselt eitavat seisukohta, on loogiline, et riik kasutaks majandusvööndi seadusest tulenevaid võimalusi, mis on piisavad, et uuringutaotlus tagasi lükata.
Autor: ÄP praktikant
Seotud lood
Endine peaminister Mart Laar on veendunud,
et Eesti peab keelduma gaasijuhtme rajamiseks uuringuloa andmisest.
Reformierakonna ja sotside hinnangul on keeldumine raske, kuni selleks pole
mõjuvaid põhjendusi.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles,
et Vene-Saksa gaasijuhe kätkeb endas Eestile julgeolekuriske.
Juhul kui Nord Stream saab kõik vajalikud
kooskõlastused ja alustab Läänemere gaasijuhtme rajamisega, kaalub ettevõte
töödeks vajaliku ühe teenindussadamana Kotka kõrval Tiit Vähi juhitavat Sillamäe
sadamat.
Nord Streami asedirektor Dirk von Amelni
sõnul vajab Euroopa rohkem maagaasi, sest see on loodussõbralikum kui kivisüsi
ja tarbimine kasvab. Aastal 2015 tuleb importida 75% gaasi, 2005. aastal
imporditi vaid 59%.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.