- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,12%269,88
- OMX Riga−0,13%874,27
- OMX Tallinn0,19%1 726,29
- OMX Vilnius−0,08%1 041,63
- S&P 5000,35%5 969,34
- DOW 300,97%44 296,51
- Nasdaq 0,16%19 003,65
- FTSE 1001,38%8 262,08
- Nikkei 2250,68%38 283,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,68
- OMX Baltic0,12%269,88
- OMX Riga−0,13%874,27
- OMX Tallinn0,19%1 726,29
- OMX Vilnius−0,08%1 041,63
- S&P 5000,35%5 969,34
- DOW 300,97%44 296,51
- Nasdaq 0,16%19 003,65
- FTSE 1001,38%8 262,08
- Nikkei 2250,68%38 283,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veel üks lennukas idee kliima soojenemise peatamiseks
Gaia hüpoteesi looja, keskkonnaaktivist ja
futuroloog James Lovelock pakub lahenduse, kuidas kliima soojenemist
peatada.
Gaia hüpoteesi järgi funktsioneerivad kõik elavad asjad Maal kui üks organism. Lovelock näeb maailma meresid ühe tervikorganismina, millest sõltub, kas me suudame kliima soojenemisele piduri panna. Selleks tuleb vaid ära kasutada keskkonna eneseregulatsioonivõimet.
Ajakirja Nature tänases numbris pakub Lovelock välja idee - paigutada ookeanidesse torud või torusüsteemid, mille ülesandeks on segada ookeanivett. Sügavamates veekihtides paikneb toiduainerikkam vesi, see tuleks tuua torude abil pinnale, kus praegu toitaineid napib.
Ülemistes kihtides hakkaksid toitainete mõjul vohama vetikakolooniad, mis fotosünteesiksid ringlusest välja süsinikdioksiidi.
"Kui vetikad surevad, langevad nad ookeani põhja, viies süsinikdioksiidi endaga kaasa. Nii saame liigse CO2 ookeani põhja lasta," selgitas Lovelock oma mõtet.
Ta leiab oma ideel veel teisigi häid külgi - ookeani põhjakihtides on vesi külmem, seega võimaldaks pumpamine näiteks Kagu-Aasias ja Kariibi mere piirkonnas vähendada orkaaniohtu, sest pumpamine jahutab merepinnal vee temperatuuri.
Samuti pole selle ettevõtmisega alustamiseks vaja teha suuri riikidevahelisi kokkuleppeid. Alustada võib vähesest, isegi kümnest torust.
Torud oleksid 100-200 meetrit pikad ning läbimõõduga kuni 10 meetrit. Toru põhjas oleks klapp, mis kasutaks ära laineid, et vett üles pumbata.
Lovelock ei eelda, et pumpamist peaks alustama kohe praegu, kuid idee teaduslikke, majanduslikke ja tehnilisi aspekte tasuks uurida.
Samas on idee autor teadlik ka oma mõtte kahjulikest külgedest - mida rohkem süsinikdioksiidi merevette peita, seda happelisemaks muutub vesi. See aga ohustab meres elukeskkonda.
Samuti pole lahendus lõplik - kui vetikad vajuvad põhja, ei takista miski
toitainetel ja süsinikdioksiidil ookeanipõhjast taas ringlusse minna. Mingil hetkel tekiks tasakaal - torude abil üles pumbatud veega tuleb üles sama kogus süsinikdioksiidi, mis vetikate abil on õnnestunud põhja lasta.
Lovelock pole ainus, kes on tulnud välja lennukate mõtetega, kuidas kliima soojenemisele pidur panna. Mõned neist:
1. Tuleks luua kunstlik päikesevari kosmosesse, selleks võib kasutada väikeste osakeste pilvi või siis kosmoselaevu. Osa päikesekiirtest ei jõuaks Maale ning see pidurdaks soojenemist.
2. Puistata atmosfääri väävliosakesi, mis peegeldaksid päikesekiired tagasi kosmosesse. Vulkaanipursete tagajärjel atmosfääri paiskunud väävliosakesed teevad põhimõtteliselt sedasama.
3. Kohustada lennukeid lendama pikemalt ning madalamatel kõrgustel, see vähendaks lennukite sabas tekkinud sooja õhu tunnelite mõju.
4. Pumbata süsinikdioksiidi maapõues asuvatesse maardlatesse, kus seda võiks hoida tuhandeid aastaid.
5. Puistata merre rauaosakesi, mis samuti annab hoogu vetikate kasvule. Põhja vajunud vetikad viiksid süsinikdioksiidi endaga kaasa.
Seotud lood
Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid
kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter
Peterselli toodud andmetel vajub Pärnu linna maapind Kroonlinna nulli suhtes
veidi üle millimeetri aastas, kohati tublisti rohkem, mis teeks tulevaseks
sajandivahetuseks keskmiselt 13 sentimeetrit maapinna langust absoluutse nulli
suhtes.
Püüdlused piirara süsinikdioksiidi
emissiooni ei saavuta ilmselt edu. Seetõttu on üha suuremat tähelepanu pälvinud
võimalus süsinikdioksiid enne elektrijaamadest ja tööstusettevõtetest
õhkupaiskamist kinni püüda ning atmosfäärist isoleerida.
Paljudes maailma riikides on inimesed nõus
tooma ohvreid isikliku heaolu arvelt või maksma kõrgemaid makse, kui see aitab
peatada kliima soojenemist, selgub ülemaailmsest arvamusküsitlusest.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.
Täiendatud Kusti Salmi kommentaariga
Mis saab tuhandetest “valesti” esitatud trahvidest?
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Hetkel kuum
Äripäeva küsimuste peale maksti kõik ära
Täiendatud Kusti Salmi kommentaariga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
Äripäeva küsimuste peale maksti kõik ära
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
