OMX Baltic0,3%272,44
OMX Riga−0,08%873,65
OMX Tallinn−0,36%1 754
OMX Vilnius−0,1%1 048,49
S&P 5000,74%5 973,1
DOW 300,00%43 729,34
Nasdaq 1,51%19 269,46
FTSE 100−0,76%8 079,03
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,69

OMX Baltic0,3%272,44
OMX Riga−0,08%873,65
OMX Tallinn−0,36%1 754
OMX Vilnius−0,1%1 048,49
S&P 5000,74%5 973,1
DOW 300,00%43 729,34
Nasdaq 1,51%19 269,46
FTSE 100−0,76%8 079,03
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,69

27.09.07, 11:44

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veel üks lennukas idee kliima soojenemise peatamiseks

Gaia hüpoteesi looja, keskkonnaaktivist ja futuroloog James Lovelock pakub lahenduse, kuidas kliima soojenemist peatada.

Gaia hüpoteesi järgi funktsioneerivad kõik elavad asjad Maal kui üks organism. Lovelock näeb maailma meresid ühe tervikorganismina, millest sõltub, kas me suudame kliima soojenemisele piduri panna. Selleks tuleb vaid ära kasutada keskkonna eneseregulatsioonivõimet.

Ajakirja Nature tänases numbris pakub Lovelock välja idee - paigutada ookeanidesse torud või torusüsteemid, mille ülesandeks on segada ookeanivett. Sügavamates veekihtides paikneb toiduainerikkam vesi, see tuleks tuua torude abil pinnale, kus praegu toitaineid napib.

Ülemistes kihtides hakkaksid toitainete mõjul vohama vetikakolooniad, mis fotosünteesiksid ringlusest välja süsinikdioksiidi.

"Kui vetikad surevad, langevad nad ookeani põhja, viies süsinikdioksiidi endaga kaasa. Nii saame liigse CO2 ookeani põhja lasta," selgitas Lovelock oma mõtet.

Ta leiab oma ideel veel teisigi häid külgi - ookeani põhjakihtides on vesi külmem, seega võimaldaks pumpamine näiteks Kagu-Aasias ja Kariibi mere piirkonnas vähendada orkaaniohtu, sest pumpamine jahutab merepinnal vee temperatuuri.

Samuti pole selle ettevõtmisega alustamiseks vaja teha suuri riikidevahelisi kokkuleppeid. Alustada võib vähesest, isegi kümnest torust.

Torud oleksid 100-200 meetrit pikad ning läbimõõduga kuni 10 meetrit. Toru põhjas oleks klapp, mis kasutaks ära laineid, et vett üles pumbata.

Lovelock ei eelda, et pumpamist peaks alustama kohe praegu, kuid idee teaduslikke, majanduslikke ja tehnilisi aspekte tasuks uurida.

Samas on idee autor teadlik ka oma mõtte kahjulikest külgedest - mida rohkem süsinikdioksiidi merevette peita, seda happelisemaks muutub vesi. See aga ohustab meres elukeskkonda.

Samuti pole lahendus lõplik - kui vetikad vajuvad põhja, ei takista miski

toitainetel ja süsinikdioksiidil ookeanipõhjast taas ringlusse minna. Mingil hetkel tekiks tasakaal - torude abil üles pumbatud veega tuleb üles sama kogus süsinikdioksiidi, mis vetikate abil on õnnestunud põhja lasta.

Lovelock pole ainus, kes on tulnud välja lennukate mõtetega, kuidas kliima soojenemisele pidur panna. Mõned neist:

1. Tuleks luua kunstlik päikesevari kosmosesse, selleks võib kasutada väikeste osakeste pilvi või siis kosmoselaevu. Osa päikesekiirtest ei jõuaks Maale ning see pidurdaks soojenemist.

2. Puistata atmosfääri väävliosakesi, mis peegeldaksid päikesekiired tagasi kosmosesse. Vulkaanipursete tagajärjel atmosfääri paiskunud väävliosakesed teevad põhimõtteliselt sedasama.

3. Kohustada lennukeid lendama pikemalt ning madalamatel kõrgustel, see vähendaks lennukite sabas tekkinud sooja õhu tunnelite mõju.

4. Pumbata süsinikdioksiidi maapõues asuvatesse maardlatesse, kus seda võiks hoida tuhandeid aastaid.

5. Puistata merre rauaosakesi, mis samuti annab hoogu vetikate kasvule. Põhja vajunud vetikad viiksid süsinikdioksiidi endaga kaasa.

Seotud lood

Uudised

21.09.07, 15:10

Merevetikad asendavad nafta

Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.

Uudised

12.10.07, 11:47

Kliimamuutus uputab Pärnu

Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Peterselli toodud andmetel vajub Pärnu linna maapind Kroonlinna nulli suhtes veidi üle millimeetri aastas, kohati tublisti rohkem, mis teeks tulevaseks sajandivahetuseks keskmiselt 13 sentimeetrit maapinna langust absoluutse nulli suhtes.

Uudised

20.02.08, 12:02

Süsinikdioksiidi võiks matta merepõhja

Püüdlused piirara süsinikdioksiidi emissiooni ei saavuta ilmselt edu. Seetõttu on üha suuremat tähelepanu pälvinud võimalus süsinikdioksiid enne elektrijaamadest ja tööstusettevõtetest õhkupaiskamist kinni püüda ning atmosfäärist isoleerida.

Uudised

05.11.07, 13:29

Inimesed on nõus kliima nimel rohkem makse maksma

Paljudes maailma riikides on inimesed nõus tooma ohvreid isikliku heaolu arvelt või maksma kõrgemaid makse, kui see aitab peatada kliima soojenemist, selgub ülemaailmsest arvamusküsitlusest.

Sisuturundus

29.10.24, 12:03

ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine

ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.