Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen
Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni,
Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit
krooni.
Septembri lõpus lõppes siseministeeriumi poolt läbi viidud Schengen Facility programm, mis loodi selleks, et aidata uutel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmistuda Schengeni õigusruumiga liitumiseks, toetades riike Euroopa Liidu välispiiri kindlustamise rahastamisel.
Eesti riik kaasfinantseeris Schengen Facility (SF) programmi. Schengen Facility programmi rakendamine ei nõudnud kaasfinantseerimise kohustust. Mõned projektid SF programmi raames olid kaasfinantseeritud ka Eesti poolt:
Siseministeerium sai 41, 25 miljoni eesti krooni eelmise aasta lisaeelarvest (uue operatiivraadiosidevõrku (ORS) projekti teostamine). See summa ei ole aga veel lõplik.
Politseiamet kaasfinantseeris 0,5 miljoni eesti krooniga, Piirivalveamet 19 miljonit eesti krooni ning välisministeerium 22, 7 miljonit eesti krooni.
Kokku teostati Schengen Facility raames 76 projekti, neist 1projekt siseministeeriumil, 52 piirivalveametil, 10 kodakondsus- ja migratsiooniametil, 2 politseiametil, 6 keskkriminaalpolitseil ja 5 välisministeeriumil.
Seotud lood
Euroopa Liidu ühtne õigus- ja viisaruum
Schengen laieneb 21. detsembril üheksasse 2004. aastal liiduga ühinenud riiki,
muutes reisimise lihtsamaks ka eestlastele. Vana Euroopa aga tunneb laienemise
pärast muret.
Majandus - ja
kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitikatalituse juhataja Raul Allikivi
sõnul mõjub Schengeni süsteemiga liitumine Eesti ärimeestele positiivselt, tema
sõnu hõlbustub nii ärikontaktide sõlmimine.
Alates 21. detsembrist laieneb Euroopa
Liidu Schengeni viisa- ja õigusruum Eestile ja veel kaheksale ühenduse
liikmesriigile.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe
Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi
ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.