Majandus - ja
kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitikatalituse juhataja Raul Allikivi
sõnul mõjub Schengeni süsteemiga liitumine Eesti ärimeestele positiivselt, tema
sõnu hõlbustub nii ärikontaktide sõlmimine.
„Schengeniga liitumine soodustab ärikontaktide tekkimist. Erinevate äridelegatsioonide visiidid muutuvad lihtsamaks, sest viisasid pole enam nii keeruline saada. Kaob lisabarjäär,“ kommenteeris Allikivi aripaev.ee-le.
Kõige rohkem võidavad sellest Allikivi sõnul turismiettevõtted, kellele avanevad uued turud. „See tähendab seda, et Eestisse tulek muutub lihtsamaks, suurematest riikidest hõlbustub see näiteks näiteks Venemaal ja ka Hiinal ja Indial. Kui seni pidi inimene omama Eesti viisat, siis nüüd piisab Schengeni viisast. Tugevaimat mõju osutab see kindlasti turismisektorile,“ märkis Allikivi.
„Eesti turismiettevõtetele avanevad uued turud ja uued tooted. Ettevõtted saavad nüüd ka Eesti erinevatesse Euroopa tuuridesse lülitada. On räägitud varem ju sellest, et Eesti viisat saada pole kerge ja ka Eesti esindusi pole kõikides riikides,“ kommenteeris Allikivi.
„Kui Eestis nüüd kontroll inimeste üle väheneb, võib liikuda ka rohkem kurjategijaid jne, kuid see sõltub ikkagi sellest, kuivõrd palju raskem oli tulla Eestisse enne, võrreldes mõne Schengeni maaga. Majanduslikus mõttes on see liitumine ikka pigem positiivne,“ kommenteeris Vallikivi võimalikke negatiivseid mõjusid.
Seotud lood
Baltika tegevjuhi Meelis Milderi sõnul on
Euroopa Liidus vahe tegemine ebameeldiv, Schengeni süsteemiga liitumine on mõjub
Eestile tema arvates hästi.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe
Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi
ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen
Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni,
Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit
krooni.
Euroopa Liidu ühtne õigus- ja viisaruum
Schengen laieneb 21. detsembril üheksasse 2004. aastal liiduga ühinenud riiki,
muutes reisimise lihtsamaks ka eestlastele. Vana Euroopa aga tunneb laienemise
pärast muret.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.