Tippjuhid: välistööjõudu on liiga raske palgata

"Kummaline arutada, kas tuua inimesi sisse või mitte. Reeglina on mul jäänud mulje, et asjad kukuvad paremini välja, kui riik ei sekku. Mida rohkem toimub iseregulatsiooni, seda parem," kõneles üks konverentsi esinejatest, Baltika Grupi peadirektor Meelis Milder.

Milder sõnas konverentsil, et Baltika Grupp konkureerib töötajate osas paljuski elektroonikatööstuse ehk Elcoteqiga.

"Ootame suurima heameelega, et Soome omanikud avastavad, et ühele operaatorile 7000-8000 krooni on liiga palju makstud, ja lahkuvad Eestist," kommenteeris Milder. "Meie võtaksime need 3000 töötajat hea meelega vastu."

Sissetoomise lihtsustamist toetas auditooriumi seast ka Nordea panga juhatuse esimees Vahur Kraft. Seda nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu osas.

"Meil oli vaja eurole ülemineku plaanidega pangas reforme. Selleks leidsime kõige parema spetsialisti Indiast, kelle plaanisime kolmeks kuuks Eestisse tuua. Paraku see ei õnnestunud," nentis Kraft.

Kvalifitseerimata tööjõu massilist sissetoomist ei pooldanud konverentsi moderaator, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

"Meil töötab arenenud riikidega võrreldes rohkem madalalt kvalifitseeritud tööjõudu," selgitas Eamets. "On selge, et tulevad välja majandusharud, kus punane tuli peaks juba põlema. Näiteks tekstiil, nahktooted, kirjastamine ja puit. Lihtsa majandusloogika järgi peaks tootmise neis valdkondades välja viima."