Oleme liiga tagasihoidlikud

Väga kiirele kasvule Eesti majanduses on järgnemas uus faas. Et selles jätkuvalt edukalt toime tulla, ei piisa pingutustest Eestis või Baltimaades. Tuleb olla konkurentsivõimeline Euroopa tasandil. Et siinne majandus ei kasva edaspidi üle 10 protsendi aastas, nagu me seda hiljuti kaheksa järjestikuse kvartali jooksul kogesime, on tänaseks üsna selge. Tormamisest on saanud mõõduka tempoga jooks, muutus on käimas käsikäes laenukasvu ja eratarbimise aeglustumisega. Siiski toimub see kõik palju järsemalt kui stabiilse majandusarengu korral. Olen veendunud, et pikka harjumisaega meile ei anta.

Kui 1998. aasta majanduslangusest aitasid meid paljuski välja odav tööjõud ja välisinvesteeringud, siis täna võib positiivselt poolelt esile tõsta ettevõtete oluliselt suurema kasumlikkuse ja likviidsuse ning stabiilsemad finantseerimisallikad pangandusturul tegutsevate Skandinaavia emapankade kaudu. Samuti fakti, et meie juhid on kõvasti kogenumad kui kümmekond aastat tagasi.

Eesti ettevõtja edu mõõdupuuks ei ole õige pea enam Eesti või Balti riigid, vaid Euroopa ja kogu maailm. Häid näiteid on juba praegu ses suunas mõtlevatest ja tegutsevatest ettevõtetest õnneks mitmeid.

Näiteks BLRT Grupp on edukalt konkurentsivõimet parandanud mitmete ühisfirmade loomise kaudu oma valdkonna tehnoloogialiidritega Euroopas. Hiljuti laiendas BLRT tootmist Soome ning on eesmärgiks võtnud kätte võita oma nišš laevaehituses globaalselt.

Pärnumaalt pärit Wendre ostis tehase Poolas ja teeb alltöövõttu Hiinas, et olla konsolideerija Euroopa tekiturul, omades seal juba praegu ligi 10protsendilist turuosa. Edukalt Tallinna börsile tulnud Olympic Entertainment Groupi eesmärk on kasvada Ida-Euroopas suurimaks kasiinooperaatoriks. Olympic mitte ainult ei oma Varssavi suurimat kasiinot, vaid on sealsel börsil ka noteeritud. Maailmas igati konkurentsivõimelisi tooteid on välja töötanud nii Regio kui ka EMT, rääkimata Skype'ist. Need on vaid mõned näited juba praegu suurelt mõtlevatest ja edukalt tegutsevatest Eesti ettevõtjatest.

Tundub, et oleme nn rahvusliku kapitalismi ajast välja kasvanud ja tuleb astuda järgmine samm. Piltlikult öeldes peavad meie ettevõtted arenema kohalikest edulugudest rahvusvahelisteks. Siinkohal võib väljakutsed jagada laias laastus kaheks. Nii mõnedki Eesti ettevõtted, nende hulgas ka Hansapank, on juba täna suurte rahvusvaheliste gruppide liikmed. Siin on peamiseks väljakutseks meie juhtidele kohaliku tütarettevõtte mõttestambist lahtiütlemine ja panustamine uue rahvusvahelise grupi arengusse.

Veidi teistsuguse väljakutse ees seisavad need ettevõtted, kes on olnud edukad kas alltöövõtjana või kohalikul turul opereerides, kuid kes mingil põhjusel rahvusvahelise konkurentsi tasandil veel ei mõtle. Nende peamine eesmärk peab olema tegevuseesmärkide ning konkurentsivõime hindamine tänasest oluliselt suurema ja arenenuma turu vastu.

Meile on ikka veel liiga sageli omane vähene rahvusvaheline mõtlemine ja tagasihoidlik ambitsioonikus. Need barjäärid peab ületama. Et tulevikus edukas olla, tuleb rahvusvahelistuda, teha ise tootearendust, kujundada oma tarneahelaid ja juhtida kasvu uutele turgudele.

Eesmärk ei tohiks olla midagi vähemat kui oma ala parimate sekka pääsemine Euroopas. Mida rohkem on selliselt mõtlevaid ning tegutsevaid juhte ja organisatsioone, seda suurem on võimalus, et jõuame ELile järele.