Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas
Glase sõnul lasi firma viimasel konkursil oma peahoone hinna vabaks, sest 212
miljoni krooniga ei tahtnud seda keegi osta.
Kolmandal enampakkumisel, mis kuulutati välja tänavu kevadel, osales neli ostuhuvilist. "Parimate pakkujatega peeti seejärel läbirääkimisi, mis võtavad ka oma aja," põhjendas Glase müügiotsuse venimist.
"Nii hull see asi ka ei ole, et hind oleks langenud kordades," sõnas Glase lõpliku hinna kohta, mida osapooled avaldada ei soovinud. "Konkurss välistas selle."
Glase lisas, et Eesti Raudtee peahoone müügi tagant pole mõtet otsida ka meeleheidet, sest riigifirma uus peakorter valmib eeloleval kevadel ning seejärel poleks neil vana hoonet lihtsalt enam vaja.
Ehkki Pikk 36/Olevimägi 5, 7 hoone asub Tallinna vanalinnas, on ta ehitatud möödunud sajandi 20ndatel aastatel kortermajaks. "Eks uus omanik otsustab, kas ehitab selle taas kortermajaks või jätkab kontoripindade rentimisega," märkis Glase.
Pika tänava kinnistu suurus on 1184 ruutmeetrit. Telliskivi tänavas paiknevat 2618 ruutmeetrist ärimaad müüs Eesti Raudtee sel kevadel 30 miljoni kroonise alghinnaga. Parima pakkujaga käivad praegu läbirääkimised ja tõenäoliselt saab see hoonestatud maatükk müüdud, rääkis Glase.
9481 ruutmeetrise Suurtüki tänava maatüki eest tahtis Eesti Raudtee saada vähemalt 50 miljonit krooni. Maast huvitunud Tallinna linna pakkumine firmat aga ei rahuldanud. Praegu selgitavad Eesti Raudtee ja linn välja maa tegelikku hinda. Millal ja kas tehing üldse teoks saab, pole teada.
Seotud lood
Septembrikuu kaubaveomaht Eesti Raudtee
infrastruktuuril oli esialgsetel andmetel 2,19 miljonit tonni, mis on võrreldes
augustiga protsendi võrra rohkem, teatas Eesti Raudtee.
AS Eesti Raudtee sõlmis Pikk tänav 36/
Olevimägi 5/7 peahoone müügilepingu OÜga Casuarina, teatas raudtee.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.