Eesti Avatud Ühiskonna Instituudis kaks aastat tagasi tehtud soolise võrdõiguslikkuse uuringu kohaselt võib Eestis eristada kolme levinumat peremudelit: traditsiooniline, ülemineku- ja võrdõiguslik pere. Traditsiooniline pere, kus mees teenib raha ja naine hoolitseb kodu ning laste eest, toimib hästi nii kaua, kuni pere püsib koos. Lahutuse korral on selle pere naisel suur oht jääda vaesusesse. Üleminekuperedes püüab naine olla tööl meestega võrdväärne ning täita samas laitmatult traditsioonilise pereema rolli. Võrdõiguslikus peres jagavad mees ja naine vastutust nii pere ülalpidamisel kui ka kodu ja laste eest hoolitsemisel.
Nii ongi meil vähemalt kolm täiesti erinevat tüüpi naisi, kellel on erinevad rõõmud ja mured. Võrdõiguslikus peres elava enam-vähem emantsipeerunud naisena võib minu probleemid kokku võtta küsimusega: kes kasvatab lapsed ja kasib kodu, kui isa ja ema on võrdselt pühendunud tööle? Koduse ema probleeme võin vaid ette kujutada, aga kindel olen selles, et just nimelt minu muresid tal ei ole, sest laste ja kodu eest hoolitsemine ongi tema töö.
Üleminekupere naised on uuringu kohaselt kõige rahulolematumad ja eks see ole loogiline ka: kes kahe töökoorma all ikka õnnest ägaks? Üleminekupered lähevad kõige sagedamini lahku. Õnneks, nagu selle peretüübi nimigi ütleb, peaks tegemist olema ajutise vormiga kahe püsivama peremudeli vahel. Loodetavasti jõuab naistele endile põlvkonna-paari jooksul pärale, et nende kangelaslikkust niikuinii keegi vääriliselt hinnata ei oska, ja kui üks abikaasadest (kes ei pea tingimata ju mees olema) peret ülal pidada ei jõua, tuleb ka kodused tööd õiglaselt jagada.
Nii et sootunnuseid kõrvale jättes polegi paljudel naistel omavahel eriti midagi ühist. Kui vaatame aga poliitikuid ja ühiskonnateadlasi, miks mitte ka naisteajakirju, siis käsitletakse kõiki naisi ühe mõõduga, mistõttu ühe grupi probleemid on tähtsamad kui teisel.
Olen istunud seminaridel ja foorumitel, kus käsitletakse näiteks naiste tööhõive suurendamise temaatikat, samal ajal kui enamik saalis istuvaid naisi haigutab ja muretseb tööl tegemist vajavate asjade pärast. Tegemist on hoopis teistsuguste naiste probleemidega, aga kuna me oleme aktiivsem osa naiskonnast, siis kutsutakse meid kohale, et arutada, kuidas mehed pesu pesema panna. Oleks aeg hakata kaardistama ka emantsipeerunud naiste probleeme!
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.