Koduses majapidamises saadud madalpingeline
elektrilöök tekitab südamerütmihäire, mille järel süda võib seiskuda.
Teadvusetus saabub tavaliselt kümne sekundit pärast lööki, ütles Ruth’i ülikooli kardioloog Richard Trohman. Kanadas tehtud uuringu järgi oli 92 protsenti elektrilöögisurmadest põhjustanud arütmia.
Kõrgepingelöögi tõttu kaotab inimene koheselt teadvuse. Elektritooli leiutamisel peeti silmas, et teadvuse kadu oleks silmapilkne ning surm valutu. Kuid kas seda eesmärki õnnestus ka täita? Võib kahelda. Ajalugu mäletab mitmeid vussiläinud hukkamisi – tapatoolil istujale on tulnud anda mitmeid laenguid, kord lahvatasid vangi peast leegid. Põhjuseks oli elektroodi ümber pandud sünteetiline tups, mis andis halvasti ühendust ning läks ise põlema.
2005. aastal tehti 43 elektritoolil hukatu surnukehade analüüs. Levinuimad vigastused olid põletused peal ja jalgadel, kuhu elektroodid olid kinnitatud. Uuringu juht William Hamilton, kes oli Floridas toimunud hukkamiste meditsiiniline järelevaataja, järeldas, et vigastused tekkisid pärast surma, mis oli olnud silmapilkne.
Vanderbliti ülikooli biofüüsik John Wikswo väidab siiski, et kolju takistab elektrilöögil ajju jõudmist ning surm saabub hoopis aju ülekuumenemise või hingamislihaste halvatuse tagajärjel. Mõlemad variandid on ebameeldivad ja piinarikkad.
Seotud lood
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra,
eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Kui lihtne on lasta sel kõigel minna? Kas
mõned meist suudavad surma taluda külma närviga? Isegi kui meie maine teekond on
jõudmas lõpule, ehk on kuskil veel mõni üllatus varuks? Need küsimused on
vaevanud sajandeid filosoofide ja teadlaste päid.
Novaator jätkab New Scientisti erinevaid
surmaviise käsitleva ülevaate vahendamist. Eelmise kuue osaga tutvumiseks alusta
siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Lõppenud nädalal enimloetud artiklid
Novaatoris:
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.