Tauri Tallermaa: ürituste juhtimine on hobi

Kui inimesed küsivad Taurilt tema ameti kohta, ei nimeta ta end õhtujuhiks ega pulmaisaks, vaid eelkõige koolitajaks-treeneriks. "Tegelen ürituste juhtimisega nii kaua, sest olen saanud positiivset tagasisidet," räägib Tallermaa. "Mind kutsutakse üritustele. Kui mu teeneid vajatakse, teen seda hea meelega," lisab ta.

Peamiselt langeb ürituste juhtimine suvele. Siis on koolitustes üsna vaikne aeg ning õhtujuhtimiseks on Tauril aega ja tahtmist piisavalt.

"See, et võtan ürituste juhtimist pigem hobina kui põhitööna, annab vabaduse pakkumisi ka ära öelda. Kui ürituste juhtimine oleks peamine sissetulekuallikas, tekiks kohustused ja rutiin," kirjeldab Tauri.

Küsimusele, miks ta seda hobina teeb, mitte raha pärast, vastab Tallermaa lihtsalt: "Miks hobidega ikka tegeletakse? Kui midagi teha, peab see sulle meeldima."

Õhtuid juhtides peab meeldima inimeste, vahel ka üsna prominentsete inimeste ees seista. Kui seda teha ebameeldiva tundega, on läbipõrumine kerge tulema.

Ürituste juhtimisega tegeleb Tauri ka seetõttu, et see on koolituste läbiviimiseks hea treening. Ka koolitustel tuleb osata hallata suurt rühma inimesi.

"Mida edevam on inimene, seda tugevam õhtujuht ta on," leiab Tallermaa. "Mina ennast väga edevaks ei pea ning seega ei pea ennast ka väga populaarseks."

Ürituste juhtimisega on Tauri tegelenud viimased kaheksa aastat. Esimesi õhtujuhi töid mäletab ta põgusalt. "Esimest pulma mäletan küll, kuid muid üritusi mitte eriti, ikkagi aastaid on juba möödunud. Küll aga mäletan, et alustasin Raplamaal Kehtna mõisas."

Tauri küsib ühe kuni kuuetunnise õhtu juhtimise eest keskmiselt 8000-10 000 krooni, sellele lisandub käibemaks. "Muidugi, paaritunnise ürituse konfereerimine maksab tunduvalt vähem," lisab ta.

Tauri sõnul ei ole ta seda tüüpi õhtujuht, kes on rahvale tolaks ja püüab neid vaid naerutada.

Õhtujuhi roll on tema jaoks eelkõige koordineerimine. Üritust modereerides peab tema hinnangul kogu masinavärk õlitatult töötama ja koostöö toimima kõigi osapooltega - alustades sellest, millal ansambel püünele tuleb, millal ja kuidas toitlustajad tegutsevad, ning lõpetades näiteks sellega, millal üllatusesinejad sõna saavad.

"Muide, hea pidu on see, kui õhtujuhti polegi nagu näinud, ent kõik sujub ja rahvale jääb pidu kauaks meelde." Üks diskor ütles sel suvel Tallermaale, et 70 protsendi ulatuses teeb ürituse siiski rahvas ise, mitte selleks palgatud juht. On eksiarvamus, et konferansjee on ürituse tõmbenumber.

"Need ajad on möödas, kus õhtujuhilt palutakse - kuule, tee nalja, räägi anekdooti."

Nii mõneski firmas on Tallermaa sõnul oma liidrid ehk lahedad kutid, kes ise oma hea suuvärgiga peo püsti hoiavad. Sel juhul polegi õhtujuhti firmaüritusele vaja. Liidritega konkureerimine on õhtujuhi jaoks läbikukkunud üritus. Sind lihtsalt nullitakse ära.

Tänavu 4. aprillil ilmunud Firmapeo erilehes avaldatud Äripäeva korraldatud küsitluses jõudis Tallermaa ürituste juhi TOPis kümnendale kohale, kogudes nädal aega väldanud küsitluse käigus 30 inimese hääle.

Tallermaa sõnul üllatas teda selline saavutus positiivselt. "Arvestades sellega, millised tugevad tegijad minust eespool olid - Hannes Võrno ja Sepo Seeman - on tulemus väga hea," tunnistab ta.

Ta lisab, et TOPi jõudmine on väga magus, sest edetabeli tipus on inimesed, kes on laiemale ringkonnale tuttavaks saanud eelkõige telesaadete juhina.

"Õhtujuhil, kes on vähem teles esinenud, tuleb end palju rohkem tõestada - et ma pole papist poiss. Tele on võimas meedia," leiab Tallermaa.

Ta lisab, et kui rahva ette astuvad näiteks Peeter Oja, Hannes Võrno või Sepo Seeman, tekib inimestel nende suhtes respekt.

"Nende tuntus annab neile lisaväärtuse. Kui nad suu lahti teevad, on teada, et nad ongi lahedad."

Kevadel meelelahutajate TOPi jõudmine innustas Tallermaad kaunikesti palju ja andis enesekindlust juurde. "Muide, pärast selle TOPi ilmumist sain ka mõned ürituste juhtimise pakkumised," lisab ta.

Tauri jaoks on kõige solvavam, kui õhtu jooksul öeldakse: "No eks tee midagi, sa pead ju oma raha välja teenima."

"Ma ei lähe ühelegi üritusele raha teenima. Ma teen seda puhtalt sellepärast, et inimestel oleks meeldejääv õhtu või pidu. Ma tahan, et inimesed mäletaksid kogu õhtut, mitte vaid lahedat õhtujuhti."

Enda ebaõnnestumistest õhtujuhina meenutab ta ühe väikese firma jõulupidu, kus tundis, et võiks poole peo pealt lahkuda, kuna õhtujuhti pole vaja. "Seal hakkasid omad liidrid domineerima. Nad ei hakanud küll õhtujuhiga konkureerima, vaid nad olidki sellised seltskonnainimesed," räägib Tauri. "Sellised asjad löövad jalad alt ning enesekindlus kannatab. Pärast veel ütlesin firmaomanikule, et järgmisel aastal ärge õhtujuhti tellige, teil ei ole teda lihtsalt vaja."

Sellist üritust, kus Tallermaa on osalenud, kuid õhtujuht on päris läbi põrunud, talle ei meenu. "Koostööpartneritelt olen mõne inimese kohta ühtteist kuulnud, kuid need on pelgalt kuulujutud," lisab ta.

Küll meenutab ta ühte suvist firmaüritust, kust sai positiivse kogemuse. "Seal oli õhtujuhiks üks minu jaoks tundmatu noor mees, kuid ta sai väga sümpaatselt ja vabalt hakkama. Pärast käisin teda veel tänamas, et ta suutis väga hea ürituse pakkuda."

Tallermaa on kolme lapse isa. Nüüdse abikaasaga on neil kahe peale kokku neli last.

Eesti ühe tippkineasti Leida Laiuse käe all valminud "Naerata ometi" meeskonda otsiti osalisi üle terve Eesti paljudest koolidest ning mitmesaja õpilase hulgast.

Tauri ise arvab, et tema üheks eeliseks filmi sattumisel oli klaverimängu oskus. "Minu roll nägi kindlasti ette klaveri mängimist," märgib Tauri.

Ka hiljem on Tallermaad paari filmi kutsutud, aga ta on keeldunud. "Ilmselt tekkis mul psühholoogiline tõrge. Filmist "Naerata ometi" tuli päris hea asi välja ning ma ei tahtnud uute rollidega seda tunnet või saavutust ära rikkuda. Ja võib-olla oli tegemist algaja õnnega," selgitab ta.

Tallermaa sõnul on see linateos jätnud talle eluks ajaks helge mälestuse. Stsenaarium oli hea ning kogu meeskond oli fantastiline.

"Filmis mängimine andis hea kohanemisvõime, sest võttepäevad olid pikad ja iga võttega tuli hakkama saada erinevates ja pidevalt muutuvates olukordades. Selles mõttes sain hea kooli." Ta lisab, et vahel küsitakse nüüdki veel selle aja kohta.

Telekaamerate ees on Tallermaa ka hiljem seisnud. Poolteist aastat tagasi juhtis ta Kanal 2 uudistemagasini "Reporter" Tunnikontrolli osa.

Teletööst on Tauri huvitatud praegugi - hiljuti pidas ta läbirääkimisi TV3ga, et Tunnikontrollile sarnast saatesarja tegema hakata.

Kuigi Tallermaa on mänginud filmis ja teinud tööd teles, ei aja ta kuulsust taga. Tema sõnul on ta parajalt edev küll, kuid on praeguse eluga väga rahul - teda mäletatakse filmist ja telest piisavalt. "Ma pole kunagi tahtnud saada nii kuulsaks, et privaatsus kas täiesti kaob või oluliselt väheneb," ütleb ta.

Tunnen Taurit viis aastat, alates ajast, mil hakkasime Kiirlugemiskoolis koostööd tegema. Teda kui õhtujuhti olen näinud vaid mõnel korral. Tauri on eelkõige siiski mälutreener ja väga hea koolitaja. Meie kokkupuude ongi peamiselt selles valdkonnas, kuid mitte ainult. Suhtleme ka perekonniti üpris tihedalt.

Tauris imetlen kõige rohkem oskust teisi kuulata, tähele panna ja kokkulepetest kinni pidada. Temaga koos töötada on äärmiselt meeldiv. Ta ei tee kunagi kellegi kohta kurja kriitikat, on humoorikas ja alati koostöövalmis. Ka raskematel hetkedel on ta alati väga vastutulelik ja mõistev.

Tauri on mindki mälutreenimise pisikuga nakatanud. Meil on plaanis mälu kasutamise treenimist ja nn ise- mõtlemist just nooremate inimeste hulgas populaarsemaks muuta. Nemad on ju kõige enam hakanud elektroonilisele mälule lootma. Koostöös Tauriga on kavas teha televõistlussaade noortele. Samuti soovime viia varsti esimese eestlase ka mälu maailmameistrivõistlustele.