Kui viimastel kuudel on karmiks reaalsuseks
saanud leiva-saia ja piimatoodete hinna järsk tõus, siis lähikuudel teevad
samasuguse hüppe lihatoodete hinnad, sest teravili läheb loomade toidulaualt
energiatööstusse.
Liha- ja jõusöödatootja Markilo juht Urmas Laht iseloomustas hiljutist viljahinna tõusu kui viimase aastakümne drastilisemat, kirjutas Virumaa Teataja.
"Kõige rohkem teeb aga ärevaks asjaolu, et põllukultuuridest, k.a teraviljast ja rapsist, on hakatud maailmas tootma energiat, mis suurendab veelgi põllukultuuride defitsiiti," selgitas Laht.
Samuti on kallinenud valguline tooraine, näiteks sojašrott, mida lisatakse jõusöödale selleks, et loomad paremini kasvaks.
Nii on sojavalgu hind tõusnud 3600 kroonilt tonni eest 5200 kroonini.
"Selline söödatooraine järsk hinnatõus ei kajastu sigade müügi juures. Lihatööstused hoiavad hinda all ega tõsta esialgu loomade kokkuostuhindu. Lihatööstuste tugevaks trumbiks on tõsiasi, et Eesti oma väiketootjatel puudub suur euronõuetele vastav tapamaja. Eesti suuremad lihatööstused kuuluvad võõrkapitalile ja nemad dikteerivad ka turuolukorda," andis Urmas Laht selgitusi.
Prognoositakse, et lihatoodete hinna järsk tõus tabab tarbijat valusalt tuleva aasta esimesel poolel.
Seotud lood
Kuigi loomasööda hind on tõusnud, ei näe
Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük võimalust sealiha hinda lähikuudel
tõsta.
Talleggi äridirektor Margus Venelaine sõnul
on linnuliha hinnad juba tõusnud.
Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja
Sirje Potiseppa sõnul on praeguse hüppelise toiduainete kallinemise põhjustanud
asjade kokkulangevus nagu hinnatõus maailmas, Eesti kiire majanduskasv ja
ebasoodsad kliimatingimused.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.