Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja
Sirje Potiseppa sõnul on praeguse hüppelise toiduainete kallinemise põhjustanud
asjade kokkulangevus nagu hinnatõus maailmas, Eesti kiire majanduskasv ja
ebasoodsad kliimatingimused.
„Toiduainete hinnatõus on alanud ning selle lõppu pole praegu näha ning keegi ei oska prognoosida, mis toimub maailmas,“ ütles Sirje Potisepp.
Potisepp rääkis, et kõik saab alguse teraviljast, mida mõjutavad ikaldused ja tulekahjud. „Kui tõuseb teravilja hind, siis tõusevad kõik hinnad. Loomasööt on toodetud teravilja baasil ning sellele järgnevad piima ja liha hindade kasv. Tootmiskulud ja tooraine moodustavad toiduainete hinnast 60-80% ning kui tooraine kallineb, siis tuleb hindu tõsta, kuna kahjumis ei saa toota. Samas tõstab valitsus järgmisel aastal rida aktsiiside hindu, mis mõjub osale leibkondadele valusalt,“ ütles Potisepp.
„Hindade tõstmine turul ei sõltu sellest, et inimestel on rohkem raha käes. Tootjad ei tõsta hindu iga bensiini ja elektri hinnatõusu kohta, kuid nad ei suuda ka kõike alla neelata. Asjad on omavahel seotud ning üks toob kaasa teise. Näiteks kütuse- ning seega logistikakulud on tõusnud viimase aastaga olulisel määral,“ selgitas liidu juht.
Toiduainete hinnatõusul on maailmaturu hindade mõju ning et hinnad niisugusel määral tõusevad, ei osatud ette prognoosida. „Ukrainas oli see aasta ebasoodus kasvamisaasta, neid tabasid ikaldused ja põuad ning Ukraina peatas vilja ekspordi, et oma inimesed ära toita,“ lisas ta.
Samas on üks hinnatõusu põhjustest ka nõudluse kasv maailmaturul, kuna maailmas nõutakse toiduained, mida varem pole tarbitud. „Näiteks Indias süüakse rohkem liha ning Hiinas tarbitakse rohkem piima. Samas maid, kus kasvatada teravilja, pole palju ning tuleb otsida alternatiive,“ märkis Potisepp.
Oma rolli mängib Potiseppa sõnul ka ühtne põllumajanduspoliitika, mis meid mõjutab 2004. aastast, mil Euroopa Liitu astusimea. Potisepp peab seda kohati paindumatuks, öeldes, et kui tahetakse kõikide nõusolekut, ei suudeta tekkinud olukorrale kiiresti reageerida. "Kui ühe otsustusprotsessi tõttu tuleb hoiustada pikemalt teravilja, saame sellega hakkama, kuid piimaga on keerulisem olukord, kuna see rikneb,“ rääkis Potisepp.
Toiduainete tooraine on kallinenud ka seetõttu, et põllumajandustootmine kallineb. „Masinad on kallinenud paari viimase aasta jooksul ca 40% ning samuti on tõusnud väetiste hinnad. Toiduainete hinnatõusu on mõjutanud ka Eesti kiire majandus- ning palgakasv, sh kõrgenenud põllumeeste palgakulud,“ lisas ta.
Seotud lood
Eesti tarbija rahakott ei ole 1998. aastast
kohanud sellist lööki kui tänavu oktoobris, mil eelmise aasta sama ajaga
võrreldes kallinesid kaubad ja teenused rekordiliselt 8,5 protsenti.
Statistikaameti andmetel kasvas oktoobris
tootjahinnaindeks töötlevas tööstuses eelmise aastaga võrreldes 9,2%, septembri
tasemest olid hinnad keskmiselt 0,7% kõrgemad.
Kui viimastel kuudel on karmiks reaalsuseks
saanud leiva-saia ja piimatoodete hinna järsk tõus, siis lähikuudel teevad
samasuguse hüppe lihatoodete hinnad, sest teravili läheb loomade toidulaualt
energiatööstusse.
Toiduainete hinnatõus võib viia globaalse
toidupuuduseni, mis on esimene alates 1970. aastatest. ÜRO värske raporti
kohaselt on maailmas 854 miljonit nälgivat inimest, kuid toidu kättesaadavus on
vähenenud ka ülejäänud inimestele.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.