Prügi sortimine annab võitu!

Järgmisest aastast laienev kohustus jäätmeid eelsortida annab loomulikult alust erisugustele seisukohtadele. Muuhulgas ka sellistele, nagu oli väljendatud 31.10 Äripäeva juhtkirjas, kus leiti kodumajapidamise näitele tuginedes, et mingit rahavõitu see ei too.

Tahaks rõhutada, et jäätmete sorteerimine ei ole eesmärk iseeneses. Eestis rakenduvad need nõuded suuresti tulenevalt liitumislepingust ELiga. Samas oleks Eestis ka ilma ELita loogiline arengutee olnud suurem materjalide taaskasutus ja prügilatesse ladestatavate jäätmete massi vähendamine.

Põhjus on selles, et materjalide taaskasutus on odavam kui uute kasutussevõtt. Toon kas või Eesti Pakendiringluse plastist pakendikonteinerid - kui neid tootnud AS Rotos oleks teinud need uuest plastist, oleks need maksnud ca 10 000 kr, kuna aga tegime taaskasutatud plastist, kujunes hinnaks ca 7000 kr. Keskkonnahoid on ka majanduslik kokkuhoid. Et forsseerida taolist lähenemist, kasutatakse ka piitsa. Kui Eesti ei täida ELi pakendi- ja pakendijäätmete direktiivi, ootab meid ees nn pakenditrahv. Kui ettevõte ei tegele oma pakendijäätmetega, tuleb ühel hetkel tegemist teha keskkonnainspektori või maksuametnikuga. Seega tähendab jäätmete sortimine rahalist võitu - aktsiisidest ja trahvidest pääsemise näol.

Sorteeritud jäätmed (plast, metall, klaas, papp) on ka materjalina väärtuslikud - nende äraandmise eest makstakse raha. Tõsi, nt papi puhul jääb see samasse suurusjärku äraveokuluga, kuid ära vedada tuleks jäätmed niikuinii. Kodumajapidamise tasandil jääb tõesti jäätmete sorteerimisest tulenev rahaline võit suurusjärku, mis võib-olla üht keskmist leibkonda ei motiveeri. Nagu paljude asjadega siin maailmas, kehtib ka jäätmesektoris mastaabiefekt - suurte kogustega on võit märgatav ning vastupidi.

Seda rõõmustavam on aga kogeda igapäevatöös, et elanikud soovivad sorteerida oma jäätmeid - mitte ainult rahalist kokkuhoidu, vaid ka keskkonnahoidu silmas pidades. Probleemid, mis seonduvad sunnitud tühjendamistega korra kuus või liigiti kogumise konteinerite kättesaadavusega - need on kasvuprobleemid. Kui me 2,5 a tagasi alustasime, väljendas päris mitu omavalitsust seisukohta, et nad ei ole ülepea pakendikonteineritest huvitatud. Praeguseks ulatub meie pakendijäätmete kogumisvõrk igasse omavalitsusse, sestap püüame tuvastada eri piirkondade spetsiifikat ning sellele vastu tulla.