Eile edastasid Kaupmeeste Liit (EKL) ja
Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) sise- ja justiitsministrile pöördumise, milles
nõutakse kevadel muutunud Karistusseadustiku ennistamist.
Pöördumises viidatakse asjaolule, et 15. märtsil kehtima hakanud karistuspoliitikat liberaliseeriv seadusemuudatus on vastupidiselt kavandatule ja ametlikule kuritegude statistikale õiguskorra rikkumiste arvu hoopis kasvatanud, teatasid liidud.
“Seadusemuudatus on põhjustanud ühiskonnas turvatunde nõrgenemist ja õiguskuulekuse kahanemist, kuna kokkuvõttes pannakse meil süütegusid toime rohkem kui enne seaduse muutmist,” seisab EKL ja ETELi pöördumises.
Kui varem kehtinud seadus võimaldas poevarguse toimepanija suhtes kriminaalmenetluse algatamist ning süüdimõistmisel ähvardas poevarast vabadusekaotus, siis tänase seaduse kohaselt saab alla 1000 krooni väärtuses varastanud isikut karistada väärteo korras rahatrahvi või arestiga.
EKL ja ETEL leiavad oma pöördumises, et sellisest olukorrast tekkinud karistamatuse tunne on muutnud kurjategijad senisest kalkuleerivamaks ning jultunumaks. Kaupmeeste ja turvaettevõtjate statistika kohaselt on varguste ja röövimiste arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud kuni 50%. Samuti tõdevad pöördumise autorid, et umbes 75% tabatud varastest on olnud narkojoobe tunnustega, mis annab märku sellest, et varastatud kaup realiseeritakse järgmise narkodoosi näol.
Lisaks sellele, et liidud soovivad endise olukorra taastamist, soovitakse algatada ka seadusemuudatus, mis võimaldaks sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele piirata ning elektrooniliselt jälgida süüdimõistetud varaste liikumist kaubandusasutustes.
Seotud lood
Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud
karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks
on muuta süstemaatiline pisivargus kuriteoks.
Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik rääkis, et pöördumise
mõte oli leida seaduslik võimalus, kuidas juriidiliselt korrektselt ohjeldada
poevargaid.
Justiitsminister Rein Lang ütles
aripaev.ee-le, et temal ega justiitsministeeriumil ei ole kohe kindlasti plaanis
teha valitsusele ettepanekut 15. märtsil karistusseadustikus kehtima hakanud
seadusmuudatuse tühistamiseks.
Turvafirma Falck andmetel on viimasel ajal
hüppeliselt kasvanud poevarguste hulk. Kasvu seostatakse märtsis kehtima hakanud
seadusemuudatusega.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.