Küsimused Eesti krooni devalveerimise
võimalikkusest on sattunud kohalike arvamusliidrite põlu alla. Sarnane oli ka
enne devalveerimist suhtumine Rootsis.
"Meil on valuutakomitee süsteem. Krooni ei devalveerita," on Eesti arvamusliidrite kindel seisukoht. Tõsi, leidub üksikuid, kes seda võimalust ei välista, ent nende hääl jääb hüüdja kisaks kõrbes, kirjutas Äripäev.
"Eestile on valuutakomitee süsteem nagu religioon," võtab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen kokku meie vankumatu usu fikseeritud kursi püsimisse.
Rootsi kroon devalveeriti 1980ndate teisel poolel vohama hakanud laenu- ja majanduskasvu, inflatsiooni, kinnisvarabuumi ning üha kasvanud jooksevkonto defitsiidi tulemusena 19. novembril 1992. Soome jõudis sarnastel põhjustel rahvusvaluuta devalveerimiseni paar kuud varem.
Välisanalüütikud ja toonane Rootsi keskpanga president toovad Rootsi ning Soome valuuta devalveerimisega lõppenud panganduskriise viimasel ajal üha valjuhäälsemalt Baltimaadele nii-öelda halvaks eeskujuks. Eeskujuks, millest peaksime õppima, kui pole juba hilja.
Äripäev toob välja Eesti tänase majandusliku olukorra sarnasused ja erinevused Rootsi omaaegse kriisieelse ajaga. Etteruttavalt juhin tähelepanu, et hulga sarnasusi soostusid välja tooma vaid välisanalüütikud, Eesti arvamusliidritel jätkus mahti vaid erinevuste loetlemiseks. Olgu veel öeldud, et ka Rootsis ei usutud krooni devalveerimist lõpuni välja, kuid seda suurem oli lõpuks alistumise hind.
Tänasel Eestil ja D-päeva eelsel Rootsil palju sarnasusi
ValuutasüsteemRootsi kroon oli enne devalveerimist 1992. aastal seotud euro eelkäija eküüga, Eesti kroon on jäigalt seotud euroga.
"Suurim sarnasus praeguse Eesti ja toonase Rootsi olukorra vahel ongi jäik valuutasüsteem. Keskpangal pole seetõttu vahendeid inflatsiooni vastu võitlemiseks," kinnitab Rootsi keskpanka devalveerimiseni juhtinud Bengt Dennis.
Rootsis kasutas keskpank viimse hingetõmbeni ainsat vahendit - intresside tõstmist. Vahetult enne devalveerimist oli Dennis viinud Rootsi krooni üleööintressi 500 protsendini. "See oli hullumeelsus ja kestis lühikest aega. Siis andis keskpank alla ja kroon devalveeriti," meenutab Rootsi ajakirjanik Christer Mardbrant.
"Valuutakomitee süsteem loodi stabiilsel ajal stabiilsuse säilitamiseks, kuid nüüd töötab see süsteem Eestile vastu ja hoopis toidab ebastabiilsust," sõnab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.
Inflatsioon"Nii nagu omal ajal ei kasutanud Rootsi valitsus fiskaalpoliitikat piisaval määral inflatsiooni ohjamiseks, ei tee seda praegu ka Eesti valitsus," nimetab Rootsi toonane keskpanga juht Bengt Dennis meie üht peamist sarnasust Skandinaavia kriisieelse ajaga.
Eesti valitsus on euroga liitumise sildi all asunud kohati pigem inflatsioonile hagu andma, kui seda pidurdama.
"Kuna Eesti on valinud valuutakomitee süsteemi, peaks valitsus kasutama eriti karmi fiskaalpoliitikat. Ta peaks asendama keskpanga võimetuse inflatsiooni ohjata millegi samaväärsega," räägib Danske analüütik Lars Christensen.
LaenubuumRootsi jõudis 1987. aastal finantsturgude liberaliseerimine. Pankade poolt laenuvõtjatele seatud tingimused lõdvenesid järsult. Laenumahtude kiire kasvuga kaasnes kinnisvara ja aktisahindade spekulatiivne tõus ning majanduste ülekuumenemine.
Eestis liikusid kohalikud pangad Skandinaavia suurpankade omandusse ning meile hakkas voolama odavat välismaist laenuraha. Ühtäkki said imeodavalt laenu kõik stabiilse sissetulekuga inimesed. "Laenubuum Baltimaades on olnud tunduvalt teravam kui omaaegsete Soome ja Rootsi buumide ajal," hoiatab Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman.
KinnisvaraLaenubuum tõi toona Rootsis ja alles hiljuti Eestis kaasa kinnisvara hindade hüppelise tõusu. Rootsi majandusajakirjanik Christer Mardbrant meenutab, kuidas spekulandid võtsid Rootsi kinnisvarabuumi ajal pangast tohutult suuri laenusid ning pärast Rootsi krooni devalveerimist tuli riigil luua eraldi ettevõte, kes tegeleks pankrotistunud ja võlgades kinnisvarafirmadega.
Ka Eestis muutus kinnisvaraarendus buumi ajal sama loomulikuks kui hammaste pesemine.
PalgasurveKuigi Rootsis tõusid palgad devalveerimisele eelnenud aastatel vaid 5-10 protsenti, nimetavad analüütikud majanduse ülekuumenemisel tekkinud tööjõupuudust ja sellest johtuvat palgasurvet üheks sarnasuseks toonase Rootsi ja praeguse Eesti olukorra vahel.
"Hetkel paistab, et kõige olulisemaks teemaks on tõusmas sisetulekute kasvu kiirus ning konkurentsivõime vähenemine," möönab Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke.
KonkurentsivõimeMajanduses nagu ka igal pool mujal on kerge tekkima nii-öelda lumepalliefekt. Inflatsioon ja palgasurve lõid omal ajal Rootsi ning on juba löönud valusa hoobi ka Eesti äride konkurentsivõime pihta.
Välised šokidRootsi krooni devalveerimisele aitasid kaasa välismaised spekulandid, kes olid eelnevalt viinud devalveerimiseni Inglise naela ning leidsid kiiresti oma järgmise ohvri - Rootsi. Eestis võib tuua sarnase intresside tõstmise surve kaasa rahvusvaheline krediidikriis.
Väliseks ohuks tuleb pidada Läti käekäiku. "Inimesed loevad ajalehti ja sellest piisab," vastab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen küsimusele, kuidas mõjuks Läti lati devalveerimine Eestile.
MeediaPraeguse Eesti olukorraga sarnaselt pääsesid ka Rootsis juba mõnda aega enne kriisi ajalehtedes järjest olulisematele külgedele makroteemad.
Seotud lood
Eesti kroon on sattunud tõenäoliselt
krooniajaloo halvimasse kriisi, kirjutas Soome ajaleht Kauppalehti.
Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi
direktor ja Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaat Andres Arrak toob krooni
võimaliku devalveerimise puhul välja kolm olulist aspekti.
Valuutavahetuse ja investeerimiskulla
müügiga tegeleva Tavidi tegevdirektor Kuno Rääk ütles, et ei poolda
kindlasti krooni devalveerimist, samas ei välista ta seda võimalust
ülemaailmse finantskriisi korral.
Hansabank Marketsi valuutaturgude juht Art
Lestbergi sõnul on Eesti krooni kurss stabiilne ning mingeid ebatavalisi
kõikumisi ei ole.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.