Arrak: devalveerimine on võrreldav püksi pissimisega

Järgneb Andres Arraku mõtteavaldus.

Esiteks. Devalveerimine pole ilus tegu .... oma kaubanduspartnerite suhtes. Sellega muudetakse omad kaubad teiste suhtes odavamaks ja saadakse konkurentsieelist, mis ei baseeru kauba kvaliteedil.

Brasiilia tegi 1998 sellega karuteene oma põhilisele kaubanduspartnerile Argentiinale, kelle valuutakomitee paari aasta pärast kokku kukkus (muidugi mitte vaid Brasiilia kursipoliitika tõttu). Hiina devalveeris oluliselt 1994, sai küll oma jooksevkonto sealt alates positiivseks, ent valmistas ette 1997. aasta seitset riiki hõlvanud ja järellainetusena ka Eestisse jõudnud finantskriisi. Devalveerimine on oma murede teiste kaela veeretamine ja nii ei ole ilus teha. See on nagu abielurikkumine, seda saab teha vaid üks kord ja nüüd sa kuulud sinna rikkujate perre. Rahaturgudel on väga pikk mälu ja karistatakse intressimääraga.

Teiseks. Devalveerimise positiivne mõju tuleb esile vaid siis ja niikaua, kui kodused hinnad on konstantsed. Kogu asja mõte ju on teha omad kaubad naabrite omast odavamaks (ja konkurentsivõimelisemaks). Ka kodune tööjõud püsib odav niikaua kuni nominaalpalk on konstant. Mis aga juhtub eriti Eesti suguse väikese ja avatud riigi puhul, kelle import näiteks 2006. aastal moodustas 80% SKP-ga võrreldes? Me hakkame selle 80% ulatuses kohe sisse ostma välismaist ja KALLIMAT kaupa ning mis eriti oluline - toorainet. See tähendab, et devalveerumise määr on avatud majanduse puhul otseselt seotud inflatsiooni määraga. Seega võrreldaksegi devalveerimist püksi pissimisega: hea enesetunne (soe ja mõnus) asendub kohe varsti väga halvaga (külm ja märg).

Kolmandaks. Eesti krooni ei saa devalveerida, sest Eesti krooni kurss on seadusega fikseeritud (nagu on omane valuutakomiteele). Miks toimuvad kõik devalveerimised maailmas reede õhtuti, kui börsid on juba suletud? Seda seepärast, et kui devalveerimisest on kasvõi päev ette teada, ei ole sel enam mõtet. Turuosalised saavad selle eest ennast kaitsta. Eestis aga, kus devalveerimise otsus tähendas seaduse muudatuse esimest, teist ja kolmandat lugemist Riigikogus - kaotaks kogu asi oma mõtte juba eos.