Lipstok: Eesti ei vaja päästerõngast

Intervjuus Äripäevale toonitas Lipstok, et Eesti majandus on 1990ndate alguse Rootsiga hoopis teises olukorras.

Mis võiks olla Eesti päästerõngad, et mitte Rootsiga samasse auku libiseda ehk lõpetada krooni devalveerimisega?

Eestil ei ole vaja päästerõngast, sest meie majandus ja pangandus on tugeval järjel ja 1990ndate alguse Rootsiga võrreldes hoopis teises olukorras.

Krooni fikseeritud kurss, valuutakomitee süsteem ning tugev eelarvepoliitika kindlustavad, et meil ei lähe ka eelolevatel aastatel päästerõngast vaja.

Kas valuutakomitee süsteem on tõesti piisav puhver, et devalveerimise ohtusid eelkõige sellega kummutatakse?

Jah, valuutanõukogu süsteem on Eesti majanduse alustala ja peamine puhver devalveerimise ohtude kummutamises.

Välisanalüütikud hoiatavad meid selle eest, et valitsus ei pööra makroteemadele erilist tähelepanu. Kuidas kommenteerite?

Käesoleva sajandi Eesti valitsused on käitunud üsna vastutustundlikult, mida iseloomustavad kiire kasvuperioodi ajal saavutatud eelarve ülejäägid. Eesti senisele vastutustundlikule käitumisele viitavad ka Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangud. Loomulikult on oluline, et valitsus ka edaspidi makroteemadele piisavalt tähelepanu pööraks.

Kuidas mõjuks Eestile see, kui Läti latt devalveeritaks?

Me ei näe mingeid põhjuseid lati devalveerimiseks. Seetõttu ei ole ka mingit alust spekuleerida selle võimaliku mõju üle.

Kui suur osa eestlaste virtuaalsest rahast on valuutaga tagatud? Kuidas on tagatud klientide kroonihoiused kommertspankades?

Klientide hoiused on tagatud pankade varadega. Eesti pankade varade kvaliteet on väga hea ja võimalike laenukahjude katteks on pangad piisavalt kapitaliseeritud ja neil on tugevad Põhjamaade pankadest omanikud.