Kloonijad jõudsid ühe sammu kaugusele inimesest

Kui õnnestus saada täiskasvanud inimahvi rakkudest kloonimise teel embrüoid, võib sama osutuda võimalikuks ka inimese puhul.

Siiani on inimembrüo kloonimist peetud tehniliselt võimatuks, selle teema ümber on olnud kära ka seoses teadusandmete võltsimisega ning muidugi on pidevalt õhus eetilised dilemmad.

Kuid äsjane tehnoloogiline läbimurre võimaldab tõsta oluliselt kloonimise efektiivsust ning seega võib osutuda võimalikuks teha inimese munarakkudest kloonitud embrüod.

Esmakordselt õnnestus saada kloonitud inimahvi kloonitud embrüod. Klooniti kümneaastast isast reesusmakaaki. Teadlased avaldavad oma tulemused selle kuu teisel poolel, kirjutas The Independent.

Samuti õnnestus teadlastel eraldada kloonitud embrüotest tüvirakke ning arendada neist laboris südamerakke ja närvirakke.

Neid edusamme ei saada siiski üldine heakskiit. Kloonimisvastased tulevad kindlasti välja argumendiga, et inimahvide munarakkudega manipuleerimine võib anda hoogu katsetele luua ning uurimisotstarbel hävitada inimembrüoid.

Samuti kardetakse, et kui naharakkude kloonimiseks kasutamine muutub nii lihtsaks, võidakse välja jõuda ka inimese kloonimiseni. 2004. aastal teatasid Lõuna-Korea teadlased, et nad suutsid kloonida inimese embrüo. 2006. aastal võeti töö tagasi, sest selgus, et uurimisrühma juht Hwang Woo-suk oli tegelenud võltsimisega.

Pärast seda on veel üks dokumenteeritud katse kloonitud inimembrüost, kuid embrüo suri mõni päev hiljem ning selles ei tekkinud tüvirakke. Tulemusi pole seni veel avaldatud.

Töid reesusmakaagi kloonimise alal juhtis USAs Oregoni osariigis asuvas rahvuslikus primaatide uurimiskeskuses Vene päritoluga Shoukhrat Mitalipov. Kuid Mitalipov ütles, et ei saa enne oma tulemusi ning endaloodud uut kloonimistehnikat kommenteerida, kuni pole ilmunud samateemaline artikkel ajakirjas Nature. Teaduskonverentsidel esinedes on ta rääkinud, et suutsid 20st embrüost saada kaks partiid tüvirakke ning proovid näitasid, et tegu oli tõeliste kloonidega.

Austraalia Monashi ülikooli professor Alan Trounsoni sõnul on tegu kauaoodatud läbimurdega. Hoolimata paljudest katsetest polnud seni keegi suutnud saada kloonimise teel täiskasvanud inimahvi rakkudest embrüoid, kuigi see on õnnestunud paljude teiste loomaliikide puhul. Trounsoni sõnul on paljud arvanud, et ahvide, seega ka inimeste kloonimine on liiga keeruline, kuid lammaste ja veiste kloonimisega töötanud teadlased on olnud arvamusel, et ahve saab kloonida sama edukalt nagu teisigi loomi.

„Mitalipovi andmed on tõestuseks. Neil on vajalikud oskused ning nüüd on vaja edasi minna, et sama saavutada ka inimese peal,” lisas Trounson.

Hiljaaegu Oregoni primaatide uurimiskeskuse juhi ametist pensionile läinud professor Don Wolfi sõnul ei kasutatud kloonimisel ultraviolettvalgust ning värvaineid, mis kahjustavad primaatide munarakke.

„Alguses me kasutasime neid ning meile teadmata põhjustel said munarakud kahjustatud. Võtmetähtsusega oli seega värvainetest ning ultraviolettvalgusest loobumine,” märkis Wolf.

Väidetavalt üritasid teadlased 50 reesusmakaaki tiinestada saja kloonitud embrüoga, kuid ühtki kloonahvi pole seni sündinud. Wolfi väitel on siin tegu lihtsalt halva õnnega – esimese kloonitud looma - lammas Dolly saamiseks tehti samuti 277 kunstliku viljastamise katset.

Kloonimise lühike ajalugu

Tehnika, millega ahvid klooniti, on põhimõtteliselt sama, mille abil klooniti lammas Dolly. Viljastamata munaraku tuum eemaldatakse ning see asendatakse täiskasvanud naharakust võetud tuumaga. Täpse ajastuse ning elektriimpulsside abil on võimalik luua embrüo, mis on identne loomaga, kelle naharakku kasutati. Kloonlooma saamiseks siirdatakse embrüo emasloomale, kes toob poja ilmale. Inimeste kloonimine on paljudes riikides keelatud. Samas on kloonimise abil saadud mitmeid erinevaid loomi:

* Kloonimise teel on saadud mitmeid koduveiseid. Esimene kloonimiskatse, mille eesmärk oli ohustatud liikide päästmise nimel oli India gaur Noah, mis klooniti USAs 2001. aastal, kuid loom suri 48 tundi pärast sündimist.

* Tavaline pruunhiir Cumulina klooniti Hawaii ülikoolis 1997. aastal, loomake sai täiskasvanuks ning tal sündis kaks pesakonda poegi. Loom suri 2000. aasta mais.

* Esimene kloonhobune Prometea sündis Itaalias 2003. aasta mais.

* Kloonkass CopyCat sündis 2002. aastal USAs Texases ning sai 2006. aasta septembris loomulikul teel kolm poega.

* Kloonkoer Snuppy sündis Lõuna-Koreas, kuid DNA-testidega seati kahtluse alla, kas tegu ikka oli kloonimise teel saadud loomaga. Samad teadlased kloonisid ka hundikutsikad Snuwolf ja Snuwolffy. Samas sündisid ka kloonitud Afgaani hurdad Bona, Peace ja Hope.