1996. aastal lamba Dolly klooninud
teadlasrühma juhtinud Šoti teadlane Ian Wilmut teatas, et loobub senisest
tuumasiirdamise tehnoloogiast kloonimisel.
Wilmuti loobumine tehnoloogiast, mille puhul tüvirakke saadakse DNA sisestamisel viljastamata munarakku saadud embrüost, võib tähendada terapeutilise kloonimise lõppu senisel kujul, kirjutas Eesti geenikeskus.
Wilmut usub enam konkureerivasse Jaapanis välja töötatud uudsesse tehnoloogiasse, mille puhul tüvirakke saadakse naha fragmentidest. Tema sõnul on tüvirakkude saamiseks eetiliselt aktsepteeritavam meetod, mille puhul ei ole vajadust hävitada inimembrüot.
Tema meelemuutus on tingitud Kyoto ülikooli teadlase Shinya Yamanaka töödest, kus hiire naharakkudesse nelja geeni sisseviimisel on need laboritingimustes hakanud käituma paljuski nagu embrüonaalsed tüvirakud.
Seotud lood
Esmakordselt saadi kloonitud
reesusmakaakide embrüotest tüvirakuliinid.
Lehm, kes lüpsab piima, millest on võimalik
kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit.
Teadlased said esimest korda täiskasvanud
inimahvide rakkudest kloonitud embrüoid. Kuid teadusavalikkus küsib: mida võib
see läbimurre kaasa tuua inimese jaoks?
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.