Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Jaoquin
Almunia on mures, kuna Euroopa Liidu (ELi) uutest liikmesriikidest esimesena
euroga liitunud Sloveenias kasvas inflatsioon pärast euro kasutuselevõttu
märkimisväärselt.
Möödunud reedel avaldas Almunia seisukoha, et järgmiste riikide puhul järgitakse kõiki eurotsooniga liitumiseks seatud kriteeriume eriti tähelepanelikult, kirjutas euobserver.com.
„Oleme praegu ilmselgelt inflatsiooni pärast tunduvalt rohkem mures kui kaks kuud tagasi,“ ütles Almunia, lisades, et hinnatõus on „eriti murettekitav“ Balti riikides, Bulgaarias, Kreekas ja Sloveenias.
Voliniku sõnul on Sloveenia eriline murelaps, kuna tegemist oli kümnest uuest liikmesriigist esimesega, kes eurotsooniga liitus. Sloveenia inflatsiooniks prognoositakse 2007. aastal 3,5%, 2008. aastal aga 3,7%, mis on märkimisväärselt enam kui 2006. aasta 2,5%.
„See ei ole teistele kandidaatidele hea eeskuju,“ ütles Almunia.
Samas tunnistas ta, et „see inflatsioon ei ole ilmselgelt seotud eurotsooniga liitumisega“, vaid toidu- ja energiahindade tõusuga ning sellega, et riigi mõni majandussektor ei ole kuigi konkurentsivõimeline.
Murepilved on ka Slovakkia kohal. Nimelt loodab just Slovakkia järgmisena 2009. aastal euro kasutusele võtta. Riigi prognoositav inflatsioon 2007. aastal on 1,75%, 2008. aastal 2,5% ja 2009. aastal 3%. Hinnad peaksid tõusma peamiselt elektri-, vee- ja toiduhindade ning tubakaaktsiisi kasvu tõttu.
Rahandusvolinik Almunia sõnul jälgib komisjon Slovakkia arenguid väga tähelepanelikult, keskendudes eriti inflatsiooniprognoosidele.
„Kui järgmisel kevadel konvergentsiaruannet koostame, tuleb hoolega kaaluda jätkusuutlikkuse küsimust,“ märkis ta.
Slovakkia Euroopa Liidu esindaja Maros Sefcovic ütles, et Sloveenia näide ei ole sugugi julgustav, kuid Bratislava teeb juba ettevalmistusi ja kavatseb 3. detsembril Euroopa Komisjonile esitada inflatsiooni ohjamise kava.
Seotud lood
Hansabank Marketsi vanemanalüütik Maris
Lauri märkis värskes makromajanduse ülevaates, et panga hinnangul euro
kasutusele võtmine kolmes Balti riigis nihkunud varasemalt prognoositust veelgi
kaugemale.
IMFi vanemnõunik Juha Kähkönen rääkis Eesti
Panga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) seminaril „Euroopa regionaalmajanduse
väljavaade“( Regional Economic Outlook for Europa), et rahanduspoliitika on ikka
veel nn "lõpetamata äri" ja kapitaliturg on endiselt madal.
Reitinguagentuuri Fitch täna, 28.
septembril avaldatud Euroopa rahaliidu konvergentsi raporti kohaselt lükkub
eurole üleminek mitmetes Ida-Euroopa riikides üha edasi ning ka Eestis ei tule
Fitchi hinnangul euro enne 2012. aastat.
Riigikogu liige Taavi Veskimägi leiab,
et euroalaga liitumine oli Eesti kolmas suur eesmärk NATO ja Euroopa
Liiduga ühinemise järel, sellel ei ole ainult majandus- ja rahanduspoliitiline
tähendus, vaid see omab palju laiemat julgeolekupoliitilist, Euroopa poliitikas
osalemise ja ühtsesse väärtusruumi kuulumise tähendust.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.