Riigikogu liige Taavi Veskimägi leiab,
et euroalaga liitumine oli Eesti kolmas suur eesmärk NATO ja Euroopa
Liiduga ühinemise järel, sellel ei ole ainult majandus- ja rahanduspoliitiline
tähendus, vaid see omab palju laiemat julgeolekupoliitilist, Euroopa poliitikas
osalemise ja ühtsesse väärtusruumi kuulumise tähendust.
"Nende eesmärkide saavutamine üleilmses poliitikas ja majanduses toimuva taustal on isegi aktuaalsem, kui kolm aastat tagasi euroalaga liitumise "koridori" sisenedes. Tollal paistis euroga liitumise koridori teisest otsast valgus, praegu oleme jäänud käsist seotuna ilma selge arusaama ja plaanita lihtsalt tuigerdama kitsa ja pimeda koridori käänakutes," kirjutas Veskimägi Postimehes.
Veskimäe sõnul sisenes Eesti euroalaga liitumise koridori, et sealt kahe aastaga läbi kõndida, mitte sinna elama jääda: "Praegu majanduses toimuvat vaadates tundub, et nii jätkates tuleb meil selles koridoris veel vähemalt 15 aastat konutada euroalale saamata. Juba 2009. aastast võiks saada tasuda kauba eest riigile makse, töötajatele palka, maksta kauplustes kroonide kõrval ka eurodes. Sisuliselt tähendaks see euro aktiivset kasutuselevõttu Eesti raharingluses."
Seotud lood
Riigikogu liige, endine rahandusminister
Taavi shy;Veskimägi veedab 2008. aasta kolm esimest kuud Inglismaal Readingi
ülikoolis energiamajanduse kursustel.
Valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica
Liidu rahandusspetsialist Taavi Veskimägi ettepanekut võtta euro käibesse
paralleelselt krooniga ei leia majandusringkondades toetust, kuna süsteem
vähendaks senise rahasüsteemi usaldusväärsust.
Endine rahandusminister ja Tallink Hotelsi
tegevjuht Aivar Sõerdi meelest on riigikogu liikme Taavi Veskimägi jutt euro
paralleelsest kasutuselevõtust krooniga asendusteema.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis
ei näe, millist kasu tooks euro paralleelset kasutusele võtt Eestile.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?