Nanotehnoloogiat on ülistatud
tulevikuteadusena, aga juba praegu hoiavad mikroosakesed ülikondi kortsumast,
tugevdavad õllepudeleid ning eemaldavad näost kortse.
Samas on juba teateid, et osa neist mikroosakestest võib põhjustada vähki, kirjutas Reuters.
„Me peame teadma, et kindlasti tuleb ette vigu ning nanotehnoloogiaga seonduvad ohud,” ütles Harry Kroto, kes 1996. aastal võitis Nobeli keemiaauhinna nanoosakese buckminsterfullereeni avastamise eest. „Teisalt, nanotehnoloogia on äärmiselt oluline. Minu jaoks on see 21. sajandi teadus.”
Nanotehnoloogia tegeleb materjalidega, mille paksuseks on üks nanomeeter – üks miljardik meetrit. Võrdluseks, inimese juuksekarva läbimõõt on 80 000 nanomeetrit.
Nanotehnoloogide sõnul võimaldab nanotehnoloogia luua üliväikesi masinaid, mis pannakse aatom-aatomi kaupa kokku.
Juba on nanotehnoloogid lisanud ülipeenikesi hõbedaosakesi, millel on bakterivastane toime, habemeajajatele ning toidusäilitusnõudele, aga näiteks ka sokkidele, mis võitlevad jalaseene vastu.
Samaaegselt uuritakse aineosakeste omadusi, mis ilmnevad vaid nanoskaalas. Laboritingimusis on võimalik süsinikuaatomitest kokku panna nanotorukesi, mis on terasest 100 korda tugevamad, kuid samas kuus korda kergemad.
Kuid nanotehnoloogia tulevikuperspektiivid pole siiski tervikuna nii roosilised. Üliväikesed osakesed võivad olla inimese tervisele kahjulikud ning teadlaste sõnul võib nende efektide tundmaõppimine võtta aastaid. Nanoosakesed suudavad lipsata märkamatult läbi rakumembraani ning kanda DNA järjestuste vahele võõrkehi.
Seni pole nende mõjude kohta olemas pikaajalisi uuringuid, kuid üliväikesi nanoosakesi allaneelanud kalade puhul on märgatud ajuvähi juhtude sagenemist. Rottidel, kes on hinganud sisse süsiniku nanotorukesi, on täheldatud samasuguseid probleeme nagu tekitab asbest.
„Pole põhjust arvata, et kõik need asjad on ohutud,” ütles keskkonnakaitserühmituse Enviromental Defense juures töötav terviseteadlane John Balbus.
USA on alates 2001. aastast riiklikult kolmekordistanud nanotehnoloogia uuringutesse investeeritavat raha, kuid keskkonnakaitsjad on mures, et regulatsioonid ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada.
„Valitsus peaks panustama rohkem tervise- ohutuse- ja keskkonnauuringutesse, et saaks kindlaks teha, kas nanotehnoloogia abil loodud tooted on ohutud,” ütles keskkonnakampaaniaid tegeva rühmituse esindaja Ian Illuminato.
USA toidu- ja ravimiamet teatad juulis, et nanotehnolooga abil toodetud ravimid ja kosmeetika ei vaja erimärgistust, sest puuduvad teaduslikud tõendid, et need kujutaksid endas suuri riske inimeste tervisele.
Seotud lood
Väga väikeste objektidega tegelev
nanotehnoloogia seostub paljuski ulmega, kuna põhineb kuuldustel põnevatest
tulevikurakendustest.
Bakteritest moodustatud üliväikeste
magnetite abil on võimalik hävitada vähkkasvajaid, väidavad Suurbritannia
Edinburghi ülikooli teadlased.
Nanomeetri suurused kullaosakesed koos
hargnevate polümeeridega suudavad kasvajaid rünnata mitmel eri moel, tehes
vähiravi efektiivsemaks kui kunagi varem.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.