Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasik ütles, et Eesti kroonid on kaetud välisreservidega ning hirm
kursi muutuse ees on asjatu.
„Eesti kroonid on kaetud välisreservidega ning hirm kursi muutuse ees on asjata. Eesti krooni fikseeritud kurss on kogu taasiseseisvumise aja jooksul olnud Eesti oluliseks ja peamiseks eduteguriks. Meil puudub igasugune vajadus senise poliitika muutmiseks. Lisaks sellele on kursi muutmine praktiliselt võimatu, nõuab eraldi parlamendi otsust, samuti oleks see majanduspoliitiliselt täiesti mõttetu," kommenteeris Kaasik.
"Kuigi Eesti krooni tulevikutehingute hinnad on täna mõnevõrra tõusnud, on krooni turg rahulik ja märkimisväärseid spekulatiivseid rahavooge ei ole. Tasub meenutada, et Eesti krooni 15 aastase ajaloo jooksul on olnud ka märksa kõrgemaid hinnatasemeid. Taoline ebakindlus kipub tekkima just majandustsükli aeglustumisfaasis. Sellistel puhkudel tundub aga sageli, et tehingu tegijad pole valuutakomitee süsteemist aru saanud, kuivõrd Eesti Pank emiteerib ainult nii palju kroone, kui tal on välisreserve, tagades seeläbi kursi püsimise. Sellest järeldub, et tavakujul valuutaspekulatsioone keskpanga vastu teostada ei saagi,“ lisas Kaasik.
Seotud lood
Eesti kroon on sattunud tõenäoliselt
krooniajaloo halvimasse kriisi, kirjutas Soome ajaleht Kauppalehti.
Eesti Panga ning riigikogu
rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisistungil leidsid keskpanga
esindajad, et majanduskasv hakkab taas kiirenema järgmise aasta lõpus.
Hansabank Marketsi vanemanalüütik Maris
Lauri kommenteeris aripaev.ee-le, et keegi polegi kunagi väitnud, et krooni
devalveerimise võimalikkus puudub.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.