IBM avaldas täna mahuka uuringu tulemused,
mille kohaselt vastutab rahvusvahelistes ettevõtetes riskijuhtimise eest
peamiselt finantsjuht.
Uuring hõlmas 1200 finantsjuhti 79 riigist, edastas IBM. Selgub, et üllatavalt suur hulk ettevõtteid pole korralikult valmistunud suurte riskidega toimetulekuks. Uuringu kohaselt oodatakse riskijuhtimise enda kanda võtmist ennekõike finantsjuhtidelt. Samas tulenevad globaalsete ettevõtete paljud riskid sellest, et neil puudub integreeritud finantsjuhtimine, teatas IBM.
Viimase kolme aasta jooksul on enam kui 5 miljardi dollari suuruse käibega firmadest 62% kogenud mõne suurema riski realiseerumist. Riski realiseerudes polnud aga 42% ettevõtetest olukorraks hästi valmistunud. 61% küsitletud ettevõtteid ootab, et riskijuhtimise võtab enda kanda ennekõike finantsjuht. 50% ettevõtteid arvab, et kriisiks peab valmistuma tegevjuht.
„Riskijuhtimise vastutus on järjest enam minemas tegevjuhilt finantsjuhile,“ kommenteeris IBM Eesti tegevjuht Valdo Randpere. „Põhjuseks on ettevõtete järjest kasvav globaliseerumine, mis tekitab vajaduse integreeritud finantsjuhtimise põhimõtete järele."
Integreeritud finantsjuhtimine eeldab kaasaegse elektroonilise andmehaldussüsteemi olemasolu. Sellisel finantsjuhtimisel rakendatakse seejuures tsentraalseid standardeid, ühtset kontoplaani, ühiseid andmedefinitsioone ja standardiseeritud tüüpprotsesse.
"Vaatamata globaliseerumisele elab enamik ettevõtteid siiski endiselt vana maailmavaate järgi," tõdes Randpere. "Riskide vältimiseks peaksid ettevõtted hakkama muutma oma finantsjuhtimise mudeleid. Tulevik on globaalselt integreeritud ettevõtete päralt. See on küll raskesti saavutatav, ent vältimatu."
IBMi uuringust selgus, et standardsete finantspõhimõtete järgimine korreleerub ettevõtte efektiivsuse ja turueduga. Sellised ettevõtted kasvasid viie aasta lõikes keskmiselt 18% aastas, samas kasvasid muud firmad vaid 10%.
Seotud lood
Investeerimispankur Rain Lõhmus, kes täna
Äripäeva avaldatud dividendimiljonäride TOPis platseerus 22,34 miljoni kroonise
tuluga 14. kohale, usub, et naisi on edetabelis vähe nende ettevaatlikkuse
tõttu.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.