Rootslased petsid narvalasi

Tuletame meelde, et Narva ja Kreenholmi vahel ei ole siiani lahendatud „veeküsimus”. Nimelt on Kreenholm Narva Veele võlgu 20 miljoni krooni. Suvel pöördus Narva Vesi Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtusse, et see kinnitaks võla ja seaks ettevõtte kinnisvarale hüpoteegi summas 20 miljonit krooni.

Septembri alguses toimus Kreenholmi omaniku, Rootsi firma Boras Wäfveri erakorraline aktsionäride nõukogu. Aktsionärid otsustasid müüa kogu Kreenholmile kuuluva kinnisvara 350 miljoni eest iseenda suuromanikele. Selleks augusti lõpus oli asutatud firma Narva Gate OÜ.

Ober Hausi Narva osakonna spetsialisti Viktor Veevo sõnul veel kevadel pakkusid investorid üksikute kinnisvaraobjektide eest paremat hinda, kui müües kõik ühes tükis. Seda fakti kaudselt tõendab seik, et uus omanik vormistas kinnisvarale hüpoteegi poole miljardi krooni ulatuses.

Boras Wäfveri teates seisis, et Kreenholmi müügist saadud raha lubab kustutada võlad. Möödunud aastal jäi firma 72,5 miljoni krooniga kahjumisse.

Kreenholmi Valduse ASi finantsdirektori Aivar Mendersi sõnul on omanikel õigus otsustada, kellele ja mis hinnaga nad oma vara müüvad.

Samas eitab Menders seda, et Kreenholmil on võlgu. „Jah, tekivad jooksvad võlad, kuid oma kohustusi ettevõte täidab,” – teatab Menders ning lisab, et lahendamata on veel ainult probleem ettevõttega Narva Vesi, kuid kinnisvara kiire müük ei ole selle vaidlusega kuidagi seotud.

Tegelikult kiire müügi põhjuse taga on püüe mitte lubada Narva Veel koormata Kreenholmi kinnisvara enda kasuks.

6. novembril otsustas arbitraažikohus, et võla tagamiseks tuleb seada Kreenholmi varale hüpoteek. Seda pidi tegema Viru Ringkonnakohtu kinnisvaraosakond, kuid 9. novembril kohus teatas, et arbitraažikohtu otsust ei ole võimalik täide viia, kuna Kreenholmil ei ole kinnisvara.

Asi on selles, et kaks päeva enne seda müüsid rootslased kinnisvara firmale Narva Gate OÜ ning samas vormistasid ka hüpoteegi summale 540 miljonit krooni. Seega õnnestus rootslastel narvalased üle kavaldada ja jätta nad pika ninaga.

Kuid narvalased ei kavatse alla anda ja jätkavad võitlust. Narva Vesi ASi juhatuse esimehe Aleksei Voronovi sõnul kavatsevad nemad esitada kohtusse hagi arve arestimisest, see aga tähendab ettevõtte võimalikku pankrotti.

Kinnisvara müügi tõsidust kinnitab ka fakt, et 12. novembril Matti Härjaoki oli vabastatud juhatuse esimehe ametikohalt, kuigi temaga sõlmitud leping pidi lõppema alles 2010. aastal. Menders teatas, et see samm oli tingitud lahkarvamustest kinnisvara küsimuses.